Uudised!

Toetusfondi heategevuslaat kogus raha IRO hingamisaparaatide jaoks

25.11.2014

24. novembril pidas Tallinna Lastehaigla Toetusfond haiglas esimese heategevuslaada, milles oma töötajad lõid kaasa nii müüja (tootja) kui ostja rollis.


Fondi juhataja Inna Kramer ütleb, et kuigi omavalmistatud hoidiseid ja käsitöid võinuks olla veelgi rohkem, seisis lettidel ühtekokku 130 ühikut/toodet, millest enamus ka ära osteti. 

Müügist saadud 380 eurot läheb vastrenoveeritud anestesioloogia-intensiivraviosakonna hingamisaparaatide eest tasumiseks.

Nii müüja kui ostjana osales laadal ka toetusfondi patroon Evelin Ilves.
Müüjatena abistasid toetusfondi vabatahtlikud Heli Kraft ja Inge Laus.
 


Eriline tänu:
 

  • Birgit Kiilaspää
  • Edite Ilves
  • Elfriida Timofejeva
  • Ene Villak
  • Ester Kiiler
  • Gert Reisner
  • Helle Koch
  • Inge Presmann
  • Inna Stupak
  • Jelena Tihhonova
  • Kairi Nigul
  • Karin Puks
  • Katrin Luts
  • Lagle Suurorg
  • Liina Pilv
  • Ludmilla Tänav
  • Maimu Looken
  • Maire Ulm
  • Mall Virolainen
  • Malle Altmäe
  • Margit Pratka
  • Mari Aua
  • Mari-Ann Pella
  • Marileen Olenko
  • Marika Juhanson
  • Marina Koroljova
  • Marina Tselovalnikova
  • Merle Paluste
  • Nadežda Vetik
  • Natalja Tayem
  • Natalja Tšižik
  • Olga Pologenkaja
  • Pille Kenppi
  • Piret Harmipaik
  • Raja Rekkaro
  • Riina Saretok
  • Sirje Luurmees
  • Svetlana Müürsepp
  • Taimi Juhanson
  • Tiia Muts
  • Tiina Eier
  • Tiina Kurisoo
  • Tiiu Kadarpik
  • Ülle Gents
  • Ülle Uustalu

 

Graham Webb: ajalehepoisist miljonäriks

30.11.2014

Eesti keeles on ilmunud Graham Webbi elulugu, mida autor esitleb 5. detsembril kell 17 Viru Keskuse Rahva Raamatus.

Sündinud varjatud spina bifida´ga, pidi Graham väga noorelt hakkama saama haigusest põhjustatud ebameeldivustega – saladusega, mida ta koolikaaslaste ees vapralt varjama õppis. Kui ta 15-aastaselt koolist halva õppeedukuse pärast välja visati, ei langenud ta aga masendusse, vaid otsis tööd. Juhuse tahtel sai temast juuksuriõpilane, kes ei aimanud, et on teinud sellega sammu ülemaailmse tuntusega ilutööstusärimeheks saamise teel.
Graham Webb´i elu on näide miljonäriks saanud ajalehepoisist. Seda elitaarkoolis ja Oxfordi Ülikoolis käimata.

Kuid Graham Webb pole nimi ainult ärimaailmas. Ta on osanud sobitada karjääri kirega professionaalse trummimängu vastu ning nautinud esinemisi mitmetel lavadel. Tema kujunemist suunasid delikaatsel viisil nii ema kui nooruses trummi mänginud meremehest isa.

Raamatut "Pudelist välja" võib käsitleda kui õpikut, kuidas alustada äri ja seda edasi viia. Võtmeroll on kindlasti Grahami isikuomadustel – hoolivusel, tähelepanelikkusel, viisakusel, lahkusel, täpsusel, visadusel, lugupidamisel inimeste vastu. Mõnestki neist tundub tänapäevamaailmas vajaka olevat.

Tihti elas ta eesmärgi nimel askeetlikes tingimustes, lubamata enesele mingeid mugavusi või eeliseid. Ta ei loobunud kõigi raskuste kiuste, mida elu tema teele veeretas – olgu need tervisega seotud probleemid, rahalised raskused või hingelised üleelamised. Moto "kõik on võimalik" saadab tema tegemisi siiani.

Väga tähtsal kohal Grahami puhul on perekond ja sõbrad. Hea sõbranna Mandy´ga on ta nüüdseks üle 30 aasta abielus olnud. On paradoksaalne, et ajal, kui arstid arvasid, et Graham lapsi ei saa, oli ta juba kahe lapse isa!
Praeguseks on ta nelja musikaalse ning aktiivse lapse isa. Tema saavutusi on riiklikult hinnatud Briti Impeeriumi Medaliga. Elades täisverelist, põnevatest juhustest pikitud elu, ei kartnud Webb alustada äritegevust teiselpool lompi. Temanimelisi juuksurikoole on kõikjal Ameerikas, rääkimata Inglismaast.

Lugedes Webbi elulooraamatut, optimistlikku ülestunnistust, jõuate järeldusele, et tõepoolest – kõik ongi võimalik.

Lastehaigla konverents "Kust me tuleme? Kuhu läheme?"

26.11.2014

28. novembril pidas Tallinna Lastehaigla oma 35. aastapäevale pühendatud ajaloo- ja visioonikonverentsi "Kust me tuleme? Kuhu läheme?"

Konverents toimus Viktoria keskuses algusega kell 14.00.

Sõna võtsid neli endist ja praegust peaarsti ning osakondade alustajad/erialade arendajad.

Anti välja neli haigla teenetemärki: haigla esimesele peaarstile Jadviga Kreegile, kvaliteeditenistuse juhatajale Lagle Suurorule, KLP juhataja Esti Põldmaale ning traumatoloogiaosakonna õendusjuht Ülle Gentsile.

 

KAVA:

Jadviga Kreek, TLH peaarst 1979–1991
 

Krista Urbsoo, vastuvõtuosakonna juhataja 1983–1985; 1991–2014)
koostöös Kaja Leitoga (juhataja 1979–1983, 1985–1991, peaarsti asetäitja ravi alal 1991–2001, pediaatriakliiniku juhataja 2002–2009)

Adik Levin, IX osakonna juhataja 1979–2004

Kirurg Ann Paal koostöös Mari Majassi (osakonnajuhataja 1988–2002) ja ortopeediaosakonna juhataja Tiit Härmaga (osakonnajuhataja 1979–)

Merike Martinson, IRO juhataja 1979–1991, peaarst/juhatuse esimees 1991–2005, nõukogu esimees 2005–

Lagle Suurorg, Tallinna I Lastehaigla juhataja 1982–1998, kvaliteediteenistuse juhataja 2001–

Esti Põldmaa, Kesklinna lastepolikliiniku peaarst1996–, KLP juhataja 2001-

Mall-Anne Riikjärv, peaarsti asetäitja teaduse ja koolituse alal 1991–2001, kliiniline juht 2001–2005, juhatuse esimees (vana nimega: peaarst) 2006–2013

Tiia Muts, õendusjuht 1989–

Inna Kramer, toetusfondi esimees 1999–

Katrin Luts, juhatuse esimees 2013–


 

 

 

Vastsündinute ja imikute osakonnas tähistati enneaegse sünni päeva

20.11.2014

MTÜ Enneaegsed lapsed tähistasid 20. novembril Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute maja fuajees enneaegse sünni päeva (17. nov), kontserdiga tõid lapsevanematele ja haiglapersonalile rõõmu Nele-Liis Vaiksoo ja Uku Suviste.

Liis Toome andis ülevaate enneaegsete sündide numbritest Eestis ning haigla tänas oma külalist professor Gerhard Luttmeri Saksamaalt, kelle juhitud heategevusfond on kinkinud imikute ja vastsündinute ning intensiivraviosakondadele enneaegsete vastsündinute nägemisprobleemide avastamiseks ning ennetamiseks mõeldud aparaate.

.

Saksa heategevusfondi Kinder sollen sehen kingitud aparaat aitab enneaegselt sündinutel retinopaatiat ennetada

19.11.2014

18. novembril saabus Eestisse heategevusfondi Kinder sollen sehen juht professor Gerhard Luttmer, kes külastab nii Tallinna Lastehaiglat kui Pelgulinna sünnitusmaja.


Prof Luttmer

Kontaktid Kölni professori ja Tallinna Lastehaigla vahel said alguse aasta tagasi aprillis, kui anestesioloogia-intensiivraviosakonna õendusjuht Birgit Kiilaspää käis Saksamaal õppereisil, et saada teada, mida ja kuidas tehakse arenenud Euroopa südames retinopaatia ennetamiseks enneaegsetel vaststündinutel.

Koos Tartu Ülikooli Kliinikumi lasteintensiivraviõe Mirje Kristmanniga külastati kümnepäevase visiidi käigus seitset vastsündinute intensiivraviosakonda ning saadi tuttavaks heategevusfondi Kinder sollen sehen juhi, professor Gerhard Luttmeriga, kes tundis suurt huvi, kuidas saaks fond aidata Eesti lapsi.

Nii sai Tallinna Lastehaigla Saksamaalt kingituseks kolm uut aparaati.

Neist üks, bubble CPAP, on intensiivraviosakonnas tihedat kasutust leidnud. Birgit Kiilaspää selgitab, et üks retinopaatia riskifaktoreid on hapniku liigne manustamine. Bubble CPAPiga kaasas käiva hapnikublenderiga on võimalik hapnikumäära väga täpselt reguleerida.

Tallinna Lastehaigla imikute ja vastsündinute osakonna käsutuses on veel kaks lastesilmaarstidele mõeldud seadet Saksamaalt: tonomeeter ning Keeleri portatiivne pilulamp.
 

Tallinna Lastehaiglasse jõudis Selveri toetuste eest soetatud operatsioonilaud

18.11.2014

20. novembril kell 13 esitlesid Tallinna Lastehaigla Toetusfond ning Selver haigla operatsiooniplokis VI korrusel uut operatsioonilauda.



„Kaasaegne elektrooniline operatsioonilaud on multifunktsionaalne, sellel on võimalik teha kõiki lastehaiglas läbi viidavaid operatsioone, samuti on laud mugav ning kergesti transporditav,“ ütleb operatsiooniploki õendusjuht Aili Lääs.

Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Inna Krameri sõnul koguti eelmisel aastal Selveri kampaania „Koos on kergem“ käigus Tallinna lastehaigla heaks 32 370 eurot ning on tänuväärne, et kodukoha kauplusekett mõtleb piirkonna lastele.

Kramer lisab, et Tallinna Lastehaigla on teinud Selveriga (Selveri köögiga) koostööd ka ülekaaluliste laste projekti raames.

Laste abistamiseks mõeldud heategevuskampaaniaid on Selver korraldanud 12 aastat, viimase üheksa jooksul on kogutud raha kohalike haiglate laste- ja sünnitusosakondade toetuseks, sh Tallinna Lastehaiglale. 

Piltidel: pilt operatsioonisaalist, kirurgiakliiniku juhataja Matis Märtson, opipoki õendusjuht Aili Lääs, toetusfondi juhataja Inna Kramer ja haigla juhatuse esimees Katrin Luts Selveri esindajatega.

Alumisel pildil dr Mari Majass pärast operatsiooni koos oma kirurgi elukutsest unistava noore töövarjuga.
 

IRO taasavamine 3. novembril

05.11.2014

3. novembril lõikasid Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts, nõukogu esimees Merike Martinson ja anestesioloogia-intensiivraviosakonna juhataja dr Mari-Liis Ilmoja läbi kuldse lindi uuendatud intensviiraviosakonda.

Katrin Luts tänas Ehitus 5 ECOt sujuva koostöö ning tähtaegadest kinnipidamise eest, millega firma murdis läbi nõudlikest lisaülesannetest. Ehitus 5 ECO juhataja Andres Neemre tunnustas koostööd ehituse kõigi osapoolte vahel, sest “olenemata olukorrast istuti samal pool lauda, mitte vastaspooltel“ ning ütles tagasihoidlikult, et kui ehitaja sooritab vea, saab ta selle maha lõhkuda ning otsast alustada, mida kindlasti ei saa teha intensiivraviarstid.
Piduliku päeva puhul peeti tänuga meeles veel projekteerijat, ehitusjärelvalvet ning intensiivraviosakonda ennast: selle juhatat dr Mari-Liis Ilmojat ja õendusjuhti Birgit Kiilaspääd, kes seisid tellijana haigla ja töötegija vahel ning suutsid tagada igapäevatöö toimimise.
Dr Merike Martinson ütles, et äsjalõppenud suurremont on selles osakonnas järjekorras kolmas (kui arvestada ka osakonna ehitusejärgset ümbertegemist ning sisustamist 1980.a).
Ta möönis, et on tundnud muret, kas haigla saab lubada Laste Vaimse Tervise Keskuse rajamise kõrvalt ka suuri ressursse nõudvat renoveerimist, kuid juhatuse mõistlike majandusotsuste tõttu on see siiski võimalikuks osutunud. Eriliselt rõhutas Martinson Birgit Kiilaspää osa projekti õnnestumisel.
Oma osa intensiivraviosakonna valmimisse on andnud Tallinna Lastehaigla toetusfond, kes hankis osakonnale kolm teise põlvkonna NAVA funktsiooniga hingamisaparaati maksumusega 120 000 eurot. NAVA ventilatsioon tähendab, et aparaat registreerib lapse diafragmast tuleva hingamistahte ja asub hingamist toetama alles seejärel, säästes ja kaitstes sellega sügavalt enneaegsete vastsündinute hapraid ning ebaküpseid kopse.

Inimesed
Ka dr Mari-Liis Ilmoja avaldas oma sõnavõtus rõõmu osakonna valmissaamise üle, kuid rõhutas, et seinad iseenesest ei ravi kedagi ning tsisteeris maailmakuulsat prof Peter Rimensbergerit: “It´s the driver not the machine! It´s not what You use, but how You use it...but You always have to use Your brain!”
„Need on inimesed, kes on kujundanud intensiivraviosakonna, osakonna juhatajad ning vanemõed/õendusjuhid,“ ütles Ilmoja, tuues ükshaaval ära igaühe jälje. „Merike Martinson ja Igor Žutšenko, kes osakonna rajajatena on määranud selle toimimispõhimõtted. Dr Meeme Appelberg on kõige töökam arst, kelle kõrval on ka teistel raske jääda diivanile jutustama. Dr Mati Eivak jääb ajalukku kui nõudlik õdede õpetaja ja õppematerjalide ettevalmistaja, kelle konspekte õed siiamaani kasutavad.
Liina Sau, kelle teene on üksikasjaliku statistika sisseviimine, et veel aastaid hiljem saame minutilise täpsusega öelda, mis kuupäeval ja kellaajal on lapsele surfaktantravi tehtud. Dr Neeme Somma tõi osakonda bronhoskoopia.
Esimene õendusjuht Laine Rahnel oli kõige nõudlikum ja samal ajal õiglasem vanemõde. Kaie Kolk ja Rita Raudsepp (Utser) on jätnud koos dr Sauga jälje II renoveerimise õendusjuhtidena ning vanemõde Merle Saarmetsa võis absoluutselt usaldada kõiges, mis puudutas osakonna kulutamisi: ta ei olnud nõus välja käima ühtegi liigset senti ega krooni. Marika Zuihhina oli erakordselt korrektne ja Kristel Sillaste väga rõõmsameelne õendusjuht.
Nende inimeste najal on osakond kasvanud ja saavutanud oma suurepärased meditsiinilised tulemused. Uued ajad nõuavad uusi tingimusi, kus lisaks laste paranemisele on oluline ka nende vanemate heaolu. Meie uueks motoks võiks olla: „Ükski jalajälg ei ole liiga väike, et jätta märk siia maailma!““
Avamispäeva puhul olid intensiivraviosakonda tervitama tulnud ka kolleegid Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaiglast.