Uudised

Liis Toome kaitseb doktoritöö enneaegsetest

30.09.2014



Kuu aja pärast, 29. oktoobril kaitseb Tallinna Lastehaigla enneaegsete ja vastsündinute osakonna juhataja Liis Toome filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja.

Tema teemaks on „Very low gestational age infants in Estonia: Measuring outcomes and insights into prognostic factors“ („Väga väikese gestatsioonivanusega enneaegsed lapsed Eestis: ravitulem ja prognostilised tegurid“), teatas arstiteaduskond.

Juhendajad dotsent Heili Varendi (TÜ lastekliinik) ja vanemteadur Anneli Kolk (TÜ lastekliinik)
Oponent emeriitprofessor Uwe Ewald (Uppsala Ülikool, Rootsi)

Kokkuvõte: Meditsiini arenguga on suurenenud väga väikese gestatsioonivanusega (VVGV; sünd 32. täisrasedusnädalat) enneaegsete vastsündinute elulemus, kuid lapsed on ohustatud kroonilistest tervise- ja arenguhäiretest. VVGV laste tervisetulemit 2 aasta vanuses peetakse peri- ja neonataalabi kvaliteedi oluliseks indikaatoriks.

Uurimistöö eesmärkideks oli kirjeldada VVGV laste varast ja hilist ravitulemit, analüüsida ebasoodsa tulemi riskitegureid ning hinnata peri- ja neonataalabi kvaliteeti Eestis.

Rahvastikupõhine edasivaatav kohortuuring hõlmas aastatel 2007-2008 elusalt sündinud 360 VVGV last. Perinataalsed andmed saadi neonataalsest uuringuregistrist. Varast tulemit esmase haiglaravi lõpul võrreldi 264 VVGV lapse võrdluskohordiga aastatest 2002-2003. 2007. aastal sündinud VVGV lapsed moodustasid alakohordi, kelle hilist tervisetulemit hinnati enneaegsusele korrigeeritud 2 aasta vanuses ja võrreldi individuaalselt sobitatud ajalisena sündinud lastega. Järelkontrollil hinnati laste somaatilist, neurosensoorset ja arengulist tulemit. Äge respiratoorne haigestumus selgitati vanemate küsitluse teel.

VVGV laste elulemus haiglaravi lõpul suurenes 78%-lt 85%-ni, kusjuures perinataalabi oli hilisemal perioodil proaktiivsem ja neonataalne ravi vähem invasiivne. Elulemuse paranemisega ei kaasnenud neonataalse haigestumise suurenemist. Järelkontrollil oli 60% enneaegsetest arengus järele jõudnud ajalisena sündinud lastele. Kognitiivse, kõne ja motoorse arengu keskmine koondskoor Bayley testil oli VVGV lastel 0,5 SD võrra madalam kui ajalisena sündinutel.

VVGV lastel esines oluliselt enam kaalu-kasvudefitsiiti ja ägeda respiratoorse haigestumise korral vilistavat hingamist ning haiglaravi vajadust. Mõõdukas/raske arenguhäire esines 12%-l VVGV lastest: tserebraalparalüüs 8%-l, kognitiivse arengu mahajäämus 5%-l, kõne arengu mahajäämus 10%-l ja kuulmispuue esines 1%. Ebasoodsa tulemi peamiseks riskiteguriks oli hiliseid puudeid ennustavate neonataalsete haiguste põdemine esmasel haiglaravil.

Võrreldes uuringutega kõrge sissetulekuga riikidest, on nii VVGV laste elulemus kui haigestumus Eestis suur. Tervishoiu peamiseks väljakutseks VVGV laste tervisetulemi parandamisel on vähendada neonataalset haigestumist.
 

Imikute ja vastsündinute osakond tähistas 35. sünnipäeva

26.09.2014

Reedel, 26. septembril, pidas Tallinna Lastehaigla imikute ja vastsündinute osakond 35. aastapäeva puhul Teletornis konverentsi.

 


KAVA:
Muutuv meditsiinimaastik: kus me oleme? Liis Toome

Lähedus ja eraldatus neonataalses osakonnas: kumb võidab? Marleen Mägi

Antenataalne diagnostika: kas liigvarane mure perele või abiks lapsele? Naistearsti vaatevinklist. Liina Rajasalu

Kuseteede väärarenditega laste sünnijärgne jälgimis- ja ravitaktika lastearsti vaatevinklist. Ilona Neupokojeva

Kopsude kaasasündinud tsüstilise adenomatoosse malformatsiooniga laste sünnijärgne jälgimis- ja ravitaktika lastearsti vaatevinklist. Merle Paluste

Huule-suulaelõhedega laste sünnijärgne jälgimis- ja ravitaktika kirurgi vaatevinklist. Airi Sokk

Kraniosünostoosidega laste sünnijärgne jälgimis- ja ravitaktika kirurgi vaatevinklist. Heleia Nestal Zibo,Tarmo Areda

Raseduskriisi nõustamine ja hingehoid: kas konkurents või sünergism?
Kristiina Salong, Annika Laats

Sapiteede atreesia ja maksatransplantatsioon: kas ja kuidas saame aidata? Reelika Part, Mari-Liis Kumm

Submikroskoopiline kromosoomianalüüs – Illumina kiibiuuring: kas ja kuidas on meid abistanud? Riina Žordania

Väärkoheldud imik: kas me märkame? Haide Põder Imetamisnõustaja ja logopeed abiks imemis- ja neelamishäiretega lastele: kas kõik rinnale? Merit Mesak, Birgit Kaasik

Õe roll väga enneaegsena sündinud lapse immuniseerimisel: kas me pakume parimat abi? Marina Koroljova

Krooniliselt haige imiku kohanemine kodueluga: „aparatuuripark“ ja koduõendus.
Svetlana Müürsepp

Väga enneaegselt sündinud laste aeroobne vastupidavus eelkoolieas: kas võrdväärne ajalisena sündinud eakaaslastele? Kirsti Pedak, Krislin Lee

Sõnum patsientidele Venemaalt: „Oleme abi osutamiseks valmis“

11.09.2014


Tänu koostööle piiriülese meditsiini klastriga Medicine Estonia külastas Tallinna Lastehaiglat 10. septembril taas delegatsioon Vene arstide, õdede, ajakirjanike ning tervishoiuametnikega.

Külalised tutvusid neuroloogia-taastusravi- ja vastuvõtuosakonnaga ning kuulasid haigla juhatuse esimehe dr Katrin Lutsu ülevaadet Eesti tervishoiusüsteemist, haiglas pakutavast ravist ning praktikast, mis võimaldab konsulteerida/koopereeruda maailma parimate spetsialistidega, kui selleks on vajadus.

Dr Luts tõi esile ka kolm valdkonda, mida haigla julgesti soovijatele pakkuda võib – s.o skolioosi kirurgiline korrigeerimine, SpBH-haigete kirurgiline ravi ning taastusravi.

Tema sõnum oli: „Oleme abi osutamiseks valmis“.

Külalised esitasid mitmeid küsimusi enneaegsete intensiivravi ja rehabilitatsiooni ning neurokirurgia kohta.

Meditsiiniteaduste kandidaat, Sovetskaja kindlustuskompanii DMS osakonna juhataja Igor Kuznetsov ütles pärast kohtumist, et ravi ja diagnoosi protsess on silmnähtavalt hästi organiseeritud. Muljet avaldas ka hoolikalt läbimõeldud spetsiifiline, patsientide vanust ja probleeme arvestav rehabilitatsioonisüsteem.

Dr Kuznetsovi sõnul võib sellise tasemeni jõudmise taga näha Eesti keskuste omavahelisi sidemeid ning lastehaigla partnerlust selliste maailma tuntud keskustega, nagu Charitee Ülikooli Kliinik Berliinis. „On väga ökonoomne ning arukas kasutada võimalust kutsuda teatud operatsioonide tegemiseks kohale maailmatasemel korüfee otse Chariteest, kui et hoida haiget tingimata enda juures ja leiutada jalgratast,“ ütles ta.
 

Doktor Karin Orgulas lahkus töölt

04.09.2014



Peaaegu poole sajandi pikkuse (46 aastat) tööstaažiga Tallinna Lastehaigla arstil dr Karin Orgulasel, hematoloogia-onkoloogia teenistuse rajajal Tallinnas, haigla onkoloogiaosakonna rajajal ning juhatajal aastatel 1992–2006, oli 29. augustil viimane tööpäev.

Onkohematoloogiaosakonna juhataja Kadri Saks peab dr Orgulast oma suurimaks õpetajaks ja akadeemiliseks emaks.

„Dr Orgulas on inimene, kes mu enda juurde tööle võttis ja välja õpetas. Olen kasvanud tema nõuannete ja tohutu kogemustepagasi najal,“ ütleb Saks. „Inimesena on Karin Orgulas soe, elurõõmus, riskialdis, temperamentne ja julge. Valmis uuteks asjadeks – nii, nagu see kõige edasi viimiseks olema peabki. Tal on alati oma arvamus, ta on aus, ta ei karda keerukaid raviotsuseid ega vastutust. Kui temalt nõu küsida, siis on ta hea kaasamõtleja, kes ei ole kinni raamatutarkuses. On aldis otsima vastuseid, lähenema asjadele uudse nurga alt ja mõtlema välja ebastandardseid lahendusi.“

Lastehaiglasse tööle tuli dr Orgulas omaaegse haiglajuhi dr Merike Martinsoni ning pediaater Kaja Leito kutsel Nõmme lastehaiglast novembris 1992. Oli tohutute muudatuste aeg, mille harjal tuli rajada teed täiesti uutele lähenemistele erialas.
Tema initsiatiivil ja loodud kontaktidel Helsingi Ülikooli Kliinikuga ning Põhjamaade lasteonkohematoloogiühinguga (NOPHO) on osakond saavutanud igati võrdväärse koha sarnaste keskuste hulgas Euroopas.
Ta on pälvinud ka Tallinna Lastehaigla elutööpreemia (2012) ja Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi (2010) vabariigi presidendilt.