Uudised

Tallinna Lastehaigla elutööpreemia sai Mari-Ann Pella

23.02.2015

23. veebruaril, päev enne Eesti Vabariigi aastapäeva peetaval sünnipäeva-aktusel, autasustati selleaastast Tallinna Lastehaigla elutööpreemia laureaati, raviarvelduse- ja statistikateenistuse juhatajat dr Mari-Ann Pellat.

Lastehaigla juhatuse esimees dr Katrin Luts iseloomustas dr Pellat järgmiselt: ta on töötanud Tallinna Lastehaiglas enamuse oma tööajast, teinud oma erialast tööd pühendumusega, nagu arstile kohane, ning jäänud seejuures tagasihoidlikuks ja märkamatuks. Kui uus Eesti Vabariik tõi kaasa põhjapanevad muudatused, sh meditsiinikorralduduses, otsustas dr Pella minna muudatustega kaasa, ja mitte lihtsalt vooluga kaasa liikudes, vaid kõige oma "uue erialaga" seonduva aktiivse arendajana.

"Tema tehtav töö on meile täna iseenesestmõistetav, tõsi, mitte alati väga arusaadav. Aga seda juba mitte tema puudulikust seletamisoskusest, vaid soovist saada kätte olemasolevate võimaluste juures parim.

Oma tänasest tööst tingitult on ta pidanud viima ennast kurssi erinevate haiguste käsitlusega kuni kirurgiliste tegeluste detailideni välja. Teda on iseloomustatud väga hea empaatiavõimega persoonina, kel on suur töövõime ja kes on abiks kõigile kolleegidele üle haigla.

Veel on kolleegide sõnul tegemist "keskastme juhiga, kelle tegevusest sündiv kasu on küll vähenähtav, kuid nii mitmegi mõõdiku alusel suurem kui arstina töötavatel keskastme juhtidel".
Ent kui arstidel on hea töö korral võimalk saada vähemalt avalikku tunnustust, siis temal mitte.
Tunnustagem siis teda ja olgem tänulikud, et meil on selline erakordselt kena kolleeg"," ütles dr Luts.

Aktusel esines isamaakõnega noor rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia eriala magister Hanna-Kerli Metsala ja sünnipäevalaulud Eestile ja peamiselt Eesti autoritelt esitas Muusikaakadeemia laulueriala üliõpilane, sopran Ille Saar.

Tallinna Lastehaigla avas EEG labori

13.02.2015

13. veebruaril kell 12 avati lastehaigla I korrusel, neuroloogiaosakonna pika koridori lõpus EEG labor – Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ülemöödunud heategevusaasta vili.
Pildil neurofüsioloogiaüksuse juhataja Kaidi Lunge (paremalt teine) laboris tööle hakkava naiskonnaga: õed Ivi Poomre, Julia Bogatshova ja Kadi Bulmenfeldti ning resident Kadi Veri.

Tallinna Lastehaigla neuroloogia-taastusraviosakonna juhataja Valentin Sander ütleb, et uue labori avamisega astub haigla pika sammu neuroloogiliste haigete elukvaliteedi tõstmise teel: siin hakatakse uurima epileptiliste või sarnaste ilmingutega patsiente pika aja jooksul, tehakse uneuuringuid ning tulevikus ei välistata teenuse pakkumist täiskasvanud patsientidele.

„Teatud juhtudel võib epilepsiat kirurgiliselt ravida, selleks on tarvis äärmiselt täpselt määratleda piirkond, kust epilepsiahoog ajus lähtub,“ ütleb Sander.


Ruumides on kaasaegne varustus patsiendi ajutegevuse jälgimiseks ja registreerimiseks, lisaks tingimused vaba aja veetmiseks ühe ruumi piires viie ööpäeva jooksul ning vajadusel esmaabi (juhuks, kui patsiendil tekib haigushoog), samuti sobivad tingimused uuringut läbi viiva tehniku jaoks.

„Labori varustus – EEG registreerimisseade koos lugemisjaamaga – maksis 40 000 eurot, mis koguti tegelikult juba ülemöödunud aastal. Ruumide valmimine ootas haigla teiste renoveerimisprojektide taga,“ ütleb toetusfondi juhataja Inna Kramer. „Tõsi, aparatuur osteti välja juba eelmisel aastal ning sellega tehti mullu esimesed edukad uuringud, paraku ei olnud seadmeid võimalik kasutada pikaajaliselt, nagu EEG-laborikompleks nüüdsest võimaldab.“


  

Valentin Sander lastehaigla uuest EEG-laborist:"Peame saama rahvusvahelise meditsiini üheks võrgusilmaks"

11.02.2015




Tallinna Lastehaigla I korrusel, neuroloogiaosakonna koridori lõpus on alates 13. veebruari keskpäevast avatud uks sildiga „Pikaajaline EEG. Uneuuringud“ – Tallinna Lastehaigla Toetusfondi möödunud heategevusaasta vili, mille tähtsusest räägib haigla neuroloogia-taastusraviosakonna juhataja Valentin Sander (pildil).



Mis on EEG ja kuidas seda kasutatakse?
EEG (elektroentsefalograafia) avastati ja võeti kompleksse kliinilise uurimismeetodina kasutusele eelmise sajandi 30. aastatest, sellega uuritakse närvirakkude elektrilist aktiivsust. On teada, et osa informatsioonist antakse ajus edasi keemiliselt (rakult rakule, rakult lihasele), kuid põhiinformatsioon rakult rakule kantakse edasi elektriliselt. Sellist peaaju elektrilist aktiivsust EEG mõõdabki.
Avastusest, et epilepsiahaige ajus tekivad EEG-l tavalisest erinevad elektrilised impulsid, sai alguse epilepsia kui haiguse tekkemehhanismi – mis on aju elektrilise talituse häire – avastamine. Siiani on meetod pea ainukeseks, mis võimaldab eristada epileptilist haigust mitteepileptilisest. Hiljem märgati, et mõnel juhul oli patsiendi ajus küll epilepsiale omaseid laenguid, kuid haigushood ise polnud epilepsiaga seotud. Tekkis vajadus haigete pikaajalise monitoorimise järgi sünkroonse videosalvestusega, mille käigus „haigushoo peale saamine“ oli omaette eesmärk. Alles seejärel on võimalik lõplikult eristada, kas tegu on epilepsia või mõne muu häirega.

Millised muud häired võivad kõne alla tulla?
Nt paanikahäire (inimene võib paanikahäire tõttu kaotada teadvuse ja kiirabi ta epilepsiakahtlusega haiglasse tuua), neid seisundeid on veel.
Meetodi arengust rääkides peame aga mõistma, miks on sünkroonuuring tähtis: see viis avastuseni, et teatud juhtudel võib epilepsiat kirurgiliselt ravida, kuid enne oli tarvis äärmiselt täpselt määratleda piirkond, kust epilepsiahoog ajus lähtub. Hoogudevahelise tavauuringuga pole seda väga täpselt võimalik kindlaks teha, sünkroonuuringu käigus – kui õnnestub hoo ajal EEG-d salvestada – saab haiguspiirkonna kätte. Mis võimaldab kirurgil minimaalsete kahjudega haiguskolle eemaldada, ja nii inimene epilepsiahoogudest täielikult vabastada. Epilepsia kirurgiline ravi on arenenud meditsiiniga riikides kasutusel aastakümneid, tõsiselt võetavad edulood aga osutusid võimalikuks just pikaajalise EEG abil.

Millal meetod Eestisse jõudis?
1991. aastal olime just astunud välja nõukogude ajast, kus meie tehniline mahajäämus muust maailmast oli kohati 50 aastat. Praeguseks oleme suutnud vähehaaval diagnostilisi meetodeid kaasajastada, tehniline mahajäämus aga püsib. Tartu Ülikooli lastekliinikus on sünkroonne video-EEG või pikaajaline EEG olnud kasutusel kümmekond aastat ja närvikliinikus pisut lühemat aega, aga et epilepsiahaigeid ning ka sarnaste hoogudega haigeid on väga palju, ei suuda need kaks keskust Eesti vajadust katta.
Et lastehaigla patsiendid ei peaks nii palju ootama, oli meil endal vaja nimetatud võimekus välja arendada.

Miks on avatava üksuse nimetus just EEG-labor?
Nii nimetatakse sellist kompleksi mõnelgi pool välismaal. Tegu pole lihtsalt meditsiiniseadmega, vaid kompleksiga, kus patsient viibib kuni viie ööpäeva jooksul, mil tema ajutegevust püsivalt registreeritakse ja kus ta ei peaks tundma ahistatust.
Talle peavad olema loodud tingimused, et ta saaks liikuda, et talle oleks tagatud toit, vaba aja veetmise võimalused ühe ruumi piires ja vajadusel esmaabi. Seega kujutab EEG-labor enesest tervet kompleksi, kus pole tagatud mitte ainult patsiendi heaolu ja julgeolek (nt kui tal peaks uuringu vältel tulema peale haigushoog), vaid ka sobivad tingimused uuringut läbi viiva tehniku jaoks.Esialgu on meil veel ruumi vähe, sügisel, kui valmib LVTK, saame laiendada alalistesse ruumidesse. Sellegipoolest ütles Soome insener, kes meile aparaati paigaldas, et meil on sama uuringu tarvis patsiendile paremad tingimused kui Kuopio Ülikooli Kliinikus.
Veel on meil plaanis järk-järgult laiendada oma tegevust ka uneuuringutega, nende uuringute kättesaadavus on hetkel liiga väike.

Miks?
Küsimus ei ole ainult epilepsias, vaid selles, et väga paljud teised haiguslikud seisundid väljenduvad une ajal. Arvamus, et uneapnoega seotud päevane unisus on ainult täiskasvanute probleem, ei ole päris õige. Seda on piisavalt palju ka lastel, kes ninaneelu haigusliku seisundi tõttu ei saa öösiti korralikult hingata – nad on hapnikuvaeguses, nende ärkveloleku käitumine muutub. Mõni laps muutub närviliseks, mõni hüperaktiivseks, mõni hakkab öösiti alla pissima. Kui aga probleemile õigesti läheneda, saab laste elukvaliteti oluliselt parandada.
Et suudaksime neid seoseid selgitada, on taas vaja pikaajalisi uneuuringuid, ja seda see labor võimaldab teha väikeste lisakonfiguratsioonidega.

On meil ka piisavalt personali, kes kõike seda teha suudab?
Et kõik meie spetsialistid on seni oma eriala omandanud iseõppimise teel, siis kavatseme oma kaadrit vähemalt mingis osas koolitada välismaal, kus pikaajaline kogemus olemas. Esimesena koolitame välja arsti. Meie oma personal koolitab välja uued juurdetulevad õed, ehkki kardan, et õdede leidmine kujuneb suuremaks probleemiks. Selleks, et teenistust 24/7 töös hoida, on vaja 4,75-täiskohaga ametikohta. Sestap tahame oma teenustust laiendada järk-järgult.
Kas esimesed patsiendid on juba teada?
Nimekiri on juba olemas. Praegu on ootelehel kümme last, kelle uuringutele jõudmisega on üsna kiire. Kui suur saab vajadus olema aastas, me veel ei tea. Kui meie jõud ja oskused suurenevad, ei välista me teenuse pakkumist ka täiskasvanutele.

Kas EEG-uuring on ainus epilepsiaravi võimaldav uurimus?
Teinekord läheb vaja veelgi spetsiifilisemaid uuringuid, nagu 3D magnettomograafia, üksiku prootoni emissiooni tomograafia ehk SPECT, mis aitab kolde päritolu ja asukohta täpsustada. Kõige keerulisemate juhtude tarvis ei ole meie tehniline varustatus siiski piisav ja vastavate uuringute tegemise peame delegeerima juba välismaa kolleegidele. Meil on juba kujunenud tihedad ja regulaarsed sidemed nii Helsinki kui Berliini spetsialistidega.
Küsimus ei ole ainult tehnikas. Kui mõnda väga keerulist operatsiooni on võimalik teha patsientide vähesuse tõttu kord 5–10 aasta tagant, siis on loomulik, et me ei saa sellekohast võimekust välja arendada, vaid peamegi probleemi lahendamise delegeerima mõnda suuremasse keskusse. Ent ka Eestis on võimalik epilepsiakirurgiat edasi arendada.
Niisiis, oleme muutumas suure rahvusvahelise meditsiinivõrgustiku üheks võrgusilmaks.

Kas oleme mõnd last juba selliselt aidata saanud?
Meie patsient Armin (nimi muudetud, lapse lugu on läbi käinud ka meediast) on üliraskest epilepsiast tervenenud tänu Saksamaal tehtud operatsioonile. Sellele eelnes väga pikk ja keeruline eeltöö.

Aga mida teha nende lastega, keda operatsioon ei aita?
Ega asjad ole ju pahad. Saame omalt poolt luua võimalused elamisväärseks eluks kahele kolmandikule epilepsiahaigetest, kes ei peaks – muidugi kui nad ravirežiimist kinni peavad – hoogude tulemist üldse kartma.
Raskemaid epilepsiahaigeid võib aidata eridieet, olemas on uitnärvi stimulaator, mis kergendaks oluliselt epilepsiahaigete elu. Seda väikest seadet on lihtne paigaldada, kuid see on ülikallis, mistõttu Eesti Haigekassa ei ole nimetatud ravi veel teenuste loetellu võtnud.
Üks paljudest võimalustest (nt geneetilise geneesiga epilepsia puhul) on ravimkanepi kasutamine. USAs on sellega teatud edusamme saavutatud, aga ainuüksi kanepist rääkimine leiab meie ortodoksses meditsiinis ülisuurt vastuseisu. Ringkaitsest ei pääse välja ei patsient (kes võiks ju võtta ka osa mõnest USA uuringrupist, kus ravikanepi erinevaid preparaate katsetatakse) ega tema arst.
Aga ikkagi: EEG labori asutamisega oleme astumas pikka sammu neuroloogiliste haigete elukvaliteedi tõstmise teel.

Tunnustatud Suurbritannia söömishäirete spetsialistid Eestis

10.02.2015

13. veebruaril viibib Eestis rahvusvaheliselt tunnustatud anoreksia ravijuhise Marsipan meeskond Suurbritanniast, keda ajakirjanikel on võimalus soovi korral intervjueerida. Eesti kolleege koolitavad töögrupi juht dr Paul Robinson ning liikmed prof Alastair Forbes ning dr Dasha Nicholls.
 

Kuna uuringute järgi põeb umbes iga 20. inimene elu jooksul mõnd
toitumishäiret, mis sageli ilmneb noores eas, avab SA Tallinna
Lastehaigla sügisel Laste Vaimse Tervise Keskuses laste ja noorte
söömishäirete statsionaarse osakonna.
Laste ja noorte söömishäirete osakonna tiim, kes täna pakub
lastehaiglas ambulatoorset ravi, on keskendunud eeskätt anoreksia ning
buliimia sarnastele seisunditele. Need on rasked, potentsiaalselt
kroonilise kuluga psühhiaatrilised haigused, mis sageli avalduvad
esmakordselt lapse- ja noorukieas, enamasti 12.-14. eluaastal. Need
haigused mõjuvad laastavalt kasvava organismi füüsilisele tervisele,
kuid sageli kahjustavad raskelt ka noore psüühikat. Sage on samaaegne
depressiooni või mõne muu psühhiaatrilise häire esinemine. Probleemi
alahindamisel võivad olla rängad tagajärjed, sest psühhiaatriliste
häirete seas on toitumishäired kõige kõrgema suremusega.

Eesti söömishäirete spetsialistide koolitus toimub SA Tallinna Lastehaigla projekti raames "Laste Vaimse Tervise Keskuse rajamine", mis on osa Norra toetuste kaudu rahastatud Sotsiaalministeeriumi programmist "Rahvatervis".

Lisainfo: Ere Vasli, 58090383, ere dot vasli at gmail dot com
Kuna rahvusvaheliste ekspertide päevakava on tihe, palume võimalikust
intervjuusoovist teada anda 11. veebruari tööpäeva lõpuks.

Selver andis lastehaiglale üle kogutud toetussumma

05.02.2015

5. veebruaril kell 15.30 andsid AS Prike suurkliendi müügijuht Kaido Kundrats ja Selveri juhataja Kristi Lomp (keskel) Tallinna Lastehaiglale üle kampaania "Koos on kergem" käigus kogutud 35 241-eurose toetussumma tšeki.

Selle eest ostetakse haiglale larüngoskoop ja bronhoskoop, mille abil on võimalik vaadata lapse hingamisteedesse ning kui vaja, eemaldada võõrkehi ja laiendada kitsamaid kohti.

ERR-i uudist lugege siit

Praegune toetuskampaania oli järjekorras kaheteistkümnes ning kestis 19. novembrist 5. jaanuarini. Kliendid said head teha iga ostuga, kampaaniašokolaadide ostuga ning raha jätmisega annetuskasti. Panuse andsid ka kampaaniapartnerid Kalev, Prike, Tere ja Jungent.

„Rõõmu valmistab, et kiirete jõuluostude kõrval leidsid inimesed tahtmist, aega ja vahendeid toetada meie kõige väiksemaid abivajajaid,“ ütleb Kristi Lomp. „Iga aastaga populaarsust koguv heategevusprojekt on edukas eelkõige tänu arusaamisele, et heateoga saab aidata just oma kodukoha haiglas olevaid lapsi ning see paneb meid teistmoodi mõtlema, sest võib puudutada meie enda, naabri või sõbra last. Aitäh veelkord kõigile ostjatele ja partneritele suure panuse eest!“

Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees dr Katrin Luts ütles ERR uudistele, et seadmed on äärmiselt olulised, sest kasvab eriinstrumentaariumi vajavate laste arv. "Meditsiin on arenenud paljudes valdkondades. Üks äärmiselt kiiresti arenenud valdkond on just perinatoloogia ja vastsündinute valdkond. Nimelt, suur hulk sügavalt enneaegseid vastsündinuid, kes täna jäävad ellu on suures plaanis osa meie ühiskonnast ja aitavad kaasa meie hakkamasaamisele. Ehk siis parema meditsiinilise abiga elulemus paraneb, aga tekivad ka probleemid, mida varem ei olnud, kui neid lapsi ellu ei jäänud. Nende muutustega tuleb meditsiinil kaasa minna."

Eestis sünnib enneaegseid lapsi keskmiselt 800 aastas, kuni 200 neist jõuab Tallinna lastehaiglasse. Neist omakorda sadakond on sügavalt enneaegsed, kelle hoolduseks ja raviks neid seadmeid eelkõige vaja.

Haiglas olevaid lapsi külastas tšeki üleandmise päeval ka suur kollane Selveri tibu, kes jagas joonistusraamatuid ja julgustussõnu. Erilist elevust tekitas ta väiksemates patsientides, kellest üks jooksis emale kilgates teatama: "Suur tibu on koridoris! Vaata, mis ma sain!"

.