Uudised

Lastekaitsepäev lastehaiglas: lapsesõbraliku töötaja preemia, lastekirjanik Leelo Tungal ja rahvatantsuansambel Kuljus

26.05.2015


Marileen Olenko

Rahvusvahelise lastekaitsepäeva puhul 1. juunil autasustas Tallinna Lastehaigla kolme kõige lapsesõbralikumat töötajat ning osakonda.

Auhinnatud sai psühholoog Marileen Olenko, imikute ja vastsündinute osakonna õde Andžela Butkevitšute ja Kesklinna Lastepolikliiniku hambaarsti abiline Julia Holina.


Osakondadest said lapsesõbraliku preemia ägedate respiratoorsete infektsioonide, kirurgia- ja vastsündinute ja imikute osakond.

Foto: Postimees

Auhinnad anti üle lastekaitsepäeva hommiku aktusel kell 9, kuhu oli palutud kõnelema ka armastatud lasteluuletaja ja -kirjanik Leelo Tungal, kes rääkis laste kaitsmisest talupojatarkuse võtmes.

Isiklikku lapsepõlvekogemust näiteks tuues rääkis Leelo Tungal, et saab suurepäraselt aru "mustadest lammastest" või "valgetest varestest" ehk lastest, kes mingil põhjusel on pälvinud üldise halvakspanu ja on nende poolt. Aga kõigel on piirid.

Samas ei tohiks "kaitsmisega" skandinaaviapäraselt liiale minna, näiteks küsida lapsevanema kirjalikku nõusolekut, kas laps võib vastu võtta shokolaadikommi kooli organiseeritud kirjandusfestivalil või ei.

Õhtul kell 17 kutsub lapsi õue ja haiglaaknale tantsuetendust vaatama Tallinna Tehnikaülikooli rahvatantsuansambel Kuljus.

Peterburi lasteortopeedid lastehaiglas

20.05.2015

21. mai keskpäeval külastasid Tallinna Lastehaiglat Peterburi Turneri-nimelise Laste Ortopeedia Teadusliku Uurimise Instituudi lasteortopeedid, eesotsas instituudi direktori, professor Aleksei Baindurašviliga. Külalised esinesid ettekandega.

Tallinna Lastehaiglas kasutatavaid uuemaid ravimeetodeid tutvustas vene kolleegidele traumatoloogia-ortopeediaosakonna juhataja Tiit Härma.

Kohtumine leidis aset Peterburi päevade raames Tallinnas.

 

Dr Liis Toome koordineerib sünnieelseid konsiiliume koostöös Ida-Tallinna Keskhaigla naiste- ja lastearstidega

05.05.2015

Dr Liis Toome: "Eesti Naistearstide Seltsi poolt välja töötatud raseduse jälgimise juhendi alusel toimub II trimestri ultraheliskriining 19.−21. rasedusnädalal ning selle eesmärgiks on loote väärarendite avastamine.

Ultraheliskriiningut võivad Eestis teostada nii naistearstid, radioloogid kui ämmaemandad ja uuringut pakutakse kõigile rasedatele. Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel teostati 2013. aastal ultraheliuuring enne 21. rasedusnädalat 97%l rasedatest. Seega jääb uuring naise tõekspidamiste tõttu vm põhjustel tegemata väga väikesel osal rasedatest. Kümme aastat tagasi oli vastav näitaja 90% ja 20 aastat tagasi kõigest 34%.

Rasedate skriininguga hõlmatuse suurenemise, aparatuuri täiustumise ja paranenud väljaõppe ning kogemuste tulemusel diagnoositakse tänapäeval enamus loote väärarendeid sünnieelselt ja sageli juba raseduse varases etapis. Näiteks dr Neupokojeva analüüsist 2014. aastal selgus, et Tallinna Lastehaiglas uuringutel ja ravil viibinud neeruväärarenditega vastsündinutest ja imikutest oli patoloogia diagnoositud sünnieelselt ligikaudu 80%l juhtudest.

Seega enne 22+0 rasedusnädalat diagnoositud väärarendi korral, mil Eestis on lubatud raseduse katkestamine, seisab eelnevate aastakümnetega võrreldes tänapäeval enam naisi ja peresid raske valiku ees: kuidas otsustada? Kuid ka raseduse hilisematel nädalatel diagnoositud väärarendi korral kerkib palju küsimusi ja hirme: mis saab minu lapsest?

Paranenud on ka väärarendite sünnijärgne kirurgiline ja intensiivravi ning sellest johtuvalt prognoos lapse hilisemaks terviseks ja arenguks. Nii tunnevad naistearstid koostöö vajadust lastekirurgide ja lastearstidega vanemate nõustamisel. Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) naistearstid pöördusid lastehaigla poole üleskutsega sünnieelsete konsiiliumite alustamiseks, et paremini nõustada lapsevanemaid, kuid samuti parimaks ema-lapse jälgimis- ja raviplaani, sh sünnitusplaani, koostamiseks. ITK on Põhja-Eestis regionaalse vastutusalaga keskhaigla ning nii jõuavad nende juurde kordusuuringule ka maakondades elavad rasedad, kelle lootel on diagnoositud väärarend.


Esimesed töökoosolekud logistika aruteluks ja haigusjuhtude analüüsiks on toimunud. Kokkuleppena saavad kord kuus toimuvad sünnieelsed konsiiliumid toimuma Tallinna Lastehaiglas, kuid kiireloomulistel juhtudel, kui perel on vähe aega, otsustamaks raseduse jätkamise osas, keskhaigla naistekliinikus korduva ultraheliuuringu juures.

Loodetavasti muutub plaanitu meie igapäevase töö osaks. Need veel sündimata lapsed on ju lastehaigla tulevasteks patsientideks, mõned neist täiskasvanueani. Positiivsust süstib arstide hea valmidus koostööks. ITKi poolt osalevad naistearstidest perinataalkeskuse juhataja Ferenc Szirko, sünnituseelse osakonna juhataja Tiina Angerjas, ultraheli spetsialist Konstantin Ridnõi ning lastearstid Pille Andresson ja Annika Tiit. Lastehaigla poolt on nõusoleku andnud Orm Porosaar lastekirurgia ja -uroloogia esindajana, Ann Paal loote seljaajusonga ja vesipäisuse korral, Mari-Liis Ilmoja intensiivravi küsimustes, Maila Raidmäe loote südamerikete ja Ülle Toots ning Ilona Neupokojeva neerupatoloogia korral.

Et enamus väärarendiga lastest on jälgimisel lastehaigla riskivastündinute keskuses, siis lastearstina osaleb ja püüab koostööd koordineerida dr Liis Toome. Konsiiliumitele on vajalik kaasata veel mitmeid lastehaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla spetsialiste, sest väärearendite ampluaa hõlmab kõiki elundsüsteeme. Koostööks on valmis ka Kairit Joost Tartu Ülikooli Kliinikumi Tallinna geneetikakeskusest.

Meie ühine eesmärk on pühenduda peredele ja sündimata lastele. Arstlik konsiilium peab vastama perede küsimustele ja andma neile kindlustunde osutatava ravi osas. Kui Eestis aga jäävad meil käed lühikeseks, siis ühise otsusena saame Eesti Haigekassa toel suunata loote või sündiva lapse ravile väljaspoole Eestit."