Uudised

Patsient ei ole passiivne klient

15.07.2016

Lapsevanemate kaebusi loetakse tervishoiusüsteemis esinevate probleemide indikaatoriks. Vanemad hindavad haiglat väga erinevatest aspektidest ning rõhuasetusega, mis ei kattu sageli sellega, kuidas arstid või õed ise oma tööd hindavad.

Sagedasemad põhjused kaebuse esitamiseks on seotud kas puudujääkidega lapse ravi korraldamisel või puuduliku suhtlemisega haige ja meditsiinitöötaja vahel, sh informatsiooni andmise, selgituste jagamise ja juhendamisega haiglasoleku ajal.
Tallinna Lastehaiglas lapsevanemate kaebused registreeritakse, neid analüüsitakse ning vanematele püütakse anda ausaid vastuseid. Kokkuvõtteid tehakse kaks korda aastas, mis võimaldab  näha nõrkusi teenuste  osutamisel ja planeerida seeläbi tegevusi muutuste tegemiseks.


Patsient pole passiivne klient
Kirjanduses on näidatud, et hoolimatu suhtumine patsientide kaebustesse toob kaasa kõrgemalseisvate järelevalveinstitutsioonide  tähelepanu ja nõuete esitamisi haiglate  suhtes.
Erinevates riikides on kasutusel erinevad kaebuste klassifikatsioonid, kuid kõikidele on ühised kolm peamist teemat:
1) kliinilise ravi ohutus ja kvaliteet,
2) tervishoiuasutuse töökorraldus,
3) probleemid personali ja patsientide või nende esindajate suhtlemises.
 Paljudes riikides on sätestatud ka üleriigiline kaebuste registreerimise kord.
Sotsiaalministeeriumi tellitud tervishoiu kvaliteedisüsteemi arendamise III etapi materjalides on rõhutatud, et  “patsiendid ei saa olla passiivsed kliendid, vaid nad on aktiivsed osalejad meditsiiniteenuste  parandamisel (R-A. Kiivet jt, 2015)”.
Ajavahemikul 01.01–30.06.2016 registreeris lastehaigla kvaliteediteenistus kolmkümmend kolm avaldust, neist viisteist kiitust ja kakskümmend üks kaebust.
Sageli sisaldab üks avaldus ühel ajal nii positiivseid kui negatiivseid arvamusavaldusi.

Kiitused
Kiidetud on personali professionaalsust, hoolivust ja sõbralikku suhtumist.
Nimeliselt on esile tõstetud ja tänatud järgmisi arste: Ülle Uustalu, Haide Põder, Maie Kiisküla, Priit Reedik, Jüri Stukolkin, Lia Kasuk, Liivi Saluste, Silvia Nittim, Andres Lukanenok, Kersti Raamets, Marge Lenk, Alge Vare, Ülle Toots,  Indrek Varik. Õdedest on kiidetud Ülle Gentsi, Heli Valku, samuti füsioterapeut  Kaisa Karlist.
  Kollektiivse kiituse on vanematelt pälvinud traumapunkti personal, vastsündinute osakonna õed, ÄRI osakond  ja  EMO personal.

Lapsevanemad ei ole rahul
Vanemad on rahulolematust väljendanud: suhtlemisega – 13 korral (62% kaebustest);
raviprotsessiga ja/või töökorraldusega – 7 korral (33%  kaebustest);
infopuudusega – 4 korral;
muude juhtumitega,  mis ei ole seotud otseselt haige raviga – 2 korral  (10% kaebustest).
Maailmas on leitud, et vaatamata  suurtele investeeringutele tervishoidu ja ravikvaliteedi paranemisse jätkuvad patsientide kaebused teenuste osas.
Rutiinne kaebuste registreerimine ja ühise arusaamise tekkimine kaebuste algpõhjustest on abiks nende arvu vähenemisele tulevikus.

Lagle Suurorg
kvaliteediteenistuse juhataja

Kantsler külastas lastehaiglat

05.07.2016

Juuni lõpus külastas lastehaiglat sotsiaalministeeriumi delegatsioon eesotsas kantsler Marika Priskega.
Kantsleri peamiseks sooviks oli kuulata lastehaigla seisukohti uue haiglavõrgu arengukava koostamise valguses ning arutada läbi võimalikud tulevikuplaanid.
“Meie peamine sõnum oli praegu, et näeme ennast jätkuvalt iseseisvalt funktsioneeriva lastehaiglana ning koostöö naabritega toimib hästi,” ütleb Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts. “Teine mõjukas sõnum oli naistekliiniku ja perinataalkeskuse vajadus Mustamäel, mis oleks tulevikus üks kahest Tallinnasse jäävast sünnitusmajast.”

Dr Luts rõhutas, et perinataalkeskuse olemasolu eeldab tingimata lastehaigla füüsilist kohalolu, mis on ennast tõestanud muu maailma praktikas.
“Kui emal või lapsel on juba enne sünnitust diagnoositud haigus, saab võtta seisukoha sünnituse juhtimise, vajaoleva meeskonna, logistika, tegevusstrateegia jne kohta,” ütles Katrin Luts.
Tallinnas sünnib aastas umbes 8000 last: mujal maailmas peetakse ühe sünnitusmaja optimaalseks käsitlusvõimsuseks 4000 last aastas.
Marika Priske soovis teada ka, milline on ning kuidas on reguleeritud lastehaigla koostöö Põhja-Eesti Regionaalhaigla, perearstide ning välisspetsialistide ja -haiglatega.
Kõne alla tulid töö igapäevased korralduslikud aspektid. Kantslerit huvitas, millal on tavaks kutsuda kokku konsiiliumid ning kes nendes osalevad, kuidas on korraldatud kvaliteeditöö ja ohujuhtumite fikseerimine.
Juttu oli ühisest kriisiõppusest Regionaalhaigla kiirabikeskusega ning viimastest arengutest seoses esmatasandi tervisekeskuse loomise projektiga Kesklinna Lastepolikliinikus.
Pikemalt peatuti laste vaimse tervise küsimustel: milline on ning kuidas on kasvanud nõudlus psühhiaatrilise abi järele, samuti, milliseid sotsiaalvaldkonna inimesi lastehaiglas töötab.
Koos külastati intensiivravi- ning vastsündinute ja imikute osakonda ja uut Laste Vaimse Tervise Keskust.
 

Riik soovib vastsündinutele anda automaatselt perearsti

01.07.2016

​Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse vastsündinud määrata kohe pärast sündi ema perearsti nimistusse. Sellega muutuks lapsele perearsti saamine lihtsamaks, kuna vanemad ei pea eraldi täiendavat taotlust tegema. 


Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu kohaselt soovitakse alates 2017. aastast vastsündinud määrata kohe pärast sündi ema perearsti nimistusse. See tähendab, et lapse sündides määratakse talle automaatselt ema perearst. Vastsündinu perearsti nimistusse saamise avaldus tuleb uue korra järgi esitada vaid juhul, kui ema soovib lapsele teist perearsti või kui emal perearst puudub.
Ühtlasi tuletab Terviseamet meelde, et kehtivaid andmeid oma perearsti kui ka oma lapse perearsti kohta saate vaadata portaalist “Minu e-tervis” ID- kaardi või mobiil-ID-ga sisse logides andmeväljas „minu andmed“. www.terviselugu.ee Juhul, kui vajate perearstivalikul nõustamist, on teil võimalik kontakteeruda Terviseameti esmatasandi tervishoiu osakonnaga elektronposti aadressil ive.vikstrom|ä|erviseamet.ee või telefonil 650 9850.
Perearsti valimise ja vahetamise täpsem info (sh lapsele perearsti valimine) on leitav Terviseameti kodulehelt. Kavandatav seadusemuudatus peaks jõustuma 1. jaanuarist 2017.