Uudised!

Mida räägiti Tallinna Lastehaigla 40. juubelil?

03.12.2019

Kadi Heinsalu, MU: Reedel tähistati teaduskonverentsiga Tallinna Lastehaigla 40. juubelit, mille avas haigla juht doktor Katrin Luts, pärast teda sai sõna sotsiaalminister Tanel Kiik.


Katrin Luts märkis sündmust avades, et haigla avades kaks inimpõlve tagasi oli tükk tegemist, kuna haigla avati hoogtöö korras, koristati ehitusprahti ja paigaldati sisustust. "Suur osa sellest tööst tehti tollal meditsiinipersonali poolt, see oli tohutu pühendumus," rääkis Luts. Ta rõhutas, et algusest peale on haigla moto olnud pere- ja patsiendikesksus. "Maja ei ravi, kogu hingamise andis personal," jätkas Luts. Ta tänas ka Tartu kolleege, kes käisid algusaastatel palju abiks, et Tallinna arstid saaksid parimad oskused. Maja uuendamisega alustati 1993. aastal, ajad olid teised, hoogtööd ja ELi ei olnud abiks, renoveerimine viidi suures osas läbi tänu heategevusele. "Ka selles osas on meie haigla olnud teerajaja," tõdes Luts.
Sajandivahetusel toimusid meditsiini alustalade reformid, ka haiglates. 2001. aastal ühendati Tallinnas kliiniline lastehaigla, Nõmme lastehaigla ja kesklinna lastepolikliinik. 13 aastat kestnud renoveerimine sai läbi 2013. aastal. Viimane struktuurne muudatus toimus Lutsu sõnul 2015. a, kui valmis vaimse tervise keskus. "Võib öelda, et kogu laste eriarstlik haigla on kogunenud Tallinna Lastehaiglasse," lisas Luts.
Katrin Luts jätkas, et lastehaigla tänane olukord on tekkinud tänaste töötajate rohkemale pühendumusele, lastearstid on põhjalikud ja pühendnud. "Oleme lisaks lapsele tihedas kontaktis ka haige lapse perega," rääkis ta. "Ka haige laps jääb lapseks ja tahab teha oma lapselikke tegevusi, sellest tulenevalt on meie töö eripäraks, et töötame oluliselt kõrgendatud ootuste tingimustes. See lisab emotsionaalselt pinget." Kui see õnnestub, siis seda töö positiivselt poolt peaksid lastearstid meeles pidama.

Tanel Kiik:
Sotsiaalminister Tanel Kiik rõhutas oma kõnes, et ilma Tallinna Lastehaigla arstideta ei oleks Eestis nii palju heade tervisenäitajatega ja õnnelikke lapsi ja nende vanemaid. "Ootused tervishoiule muutuvad ajas alati suuremaks ja nõudlikumaks - tihti tuleb arstil lapsevanematega sel teemal rääkida," jätkas Kiik. Ta märkis, et ka Eestis on kasvav trend laste ülekaal, kes suure tõenäosusega muutuvad tervisemuredega täiskasvanuks. "Teie roll, meie kõigi roll on neid trende muuta ja toitumis- ja liikumisharjumusi muuta, et trend peatada, kui mitte pöörata teistsuguseks," rääkis ta.
Kiige sõnul on teiseks suureks probleemiks on ebaravi, libameditsiin pärismeditsiini kõrval. Ta tänas arste, et sellegi trendi leviku pidurdamisse on meedikud aastaid panustanud. Sama kehtib vaktsineerituse taseme tõstmisega, kus saab inimeste teadlikkust tõsta moodsate vahendite abil: paksud raamatud ei tööta, küll aga kaasaegne kommunikatsioon.