põhikiri

SA Tallina Lastehaigla Põhikiri

1.    ÜLDSÄTTED

1.1 Sihtasutuse nimi nimi on SA Tallinna Lastehaigla (edaspidi: sihtasutus), inglise keeles Tallinn Children´s Hospital.

1.2 Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

1.3 Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning mis juhindub tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, käesolevast põhikirjast ja muudest õigusaktidest. Sihtasutusel on oma nimega pitsat, pangaarved ja sümboolika.

1.4 Sihtasutuse asutaja on Tallinna linn.

1.5 Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.

2.    SIHTASUTUSE EESMÄRGID

2.1 Sihtasutus on piirkondlik tervishoiuasutus, mille eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu kõrgetasemelise perekeskse, ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi osutamine peamiselt lastele kuni 18 aastat, olla tervishoiutöötajate õppebaasiks ning tegeleda teadustööga.

2.2 Oma eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:
2.2.1 osutab esmast, erakorralist, ambulatoorset, konsultatiivset, statsionaarset eriarstiabi ning erakorralist eriarstiabi väljasõiduteenistuse kaudu väljaspool haiglat:
2.2.2  osutab oma pädevuse piires sotsiaalabi ja viib läbi vastavaid uuringuid;
2.2.3 osutab tervishoiu- ja oma eesmärgiga kooskõlas olevaid muid teenuseid vastavalt sõlmitud lepingutele;
2.2.4 tagab tervishoiuteenuste osutamise kõrge kvaliteedi;
2.2.5 teostab ravikvaliteedi kontrolli ning vajadusel ekspertiise;
2.2.6 on residentuuri- ja õppebaasiks Tartu Ülikooli üliõpilastele ning Eesti tervishoiukõrgkoolide üliõpilastele vastavalt seadusele ja lepingutele;
2.2.7 töötab välja, täiustab ja aprobeerib uusi diagnostika- ja ravivõtteid;
2.2.8 teeb koostööd tervishoiu alal tegutsevate teiste institutsioonidega Eestis, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate kutseliitudega ja teiste vabatahtlike ühendustega ning samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega;
2.2.9 viib läbi tervishoiualaseid uuringuid ja teeb tervishoiualaste metoodilist tööd;
2.2.10 tagab tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike tervisekaitseliste, töötervishoiu- ja tööohutusalaste tingimuste täitmise;
2.2.11 loob sihtasutuse tegevuseks ja eesmärgi täitmiseks vajaliku materiaaltehnilise baasi ja infrastruktuuri, tagab selle töö ja arengu;
2.2.12 arendab töötajate erialase, loomingulise, kultuurilise ja sportliku eneseteostuse võimaluse, tõstes sellega tööalase tegevuse efektiivsust;
2.2.13 võib astuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ja välisriikidele juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, olla rahvusvaheliste organisatsioonide liige;
2.2.14 võib asutada uusi juriidilisi isikuid vastavalt nõukogu otsusele. Sihtasutus ei tohi olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- ja usaldusühingut;
2.2.15 võib omandada, üürida ja võõrandada nõukogu otsusel põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnis- ja vallasvara;
2.2.16 võib korraldada kehtivate õigusaktide, põhikirja ja nõukogu otsuste alusel täiendusõppe-, vabaharidus- ja koolitusüritusi ning heategevuslikke üritusi.

3.    SIHTASUTUSE JUHATUS

3.1 Juhatus on sihtasutuse juhtorgan, mis juhib ja esindab sihtasutust, järgides nõukogu seaduslikke korraldusi.

3.2 Juhatus on aruandekohuslik sihtasutuse nõukogu ees. Juhatus peab esitama sihtasutuse nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.  Põhikirja punkti 4.7 alapunktides loetletud tehinguid võib juhatus teha nõukogu nõusolekul.

3.3 Juhatuse pädevuses on:
3.3.1 sihtasutuse tegevuse igapäevane juhtimine;
3.3.2 sihtasutuse raamatupidamise korraldamine;
3.3.3 sihtasutuse majandusaasta aruande koostamine ja esitamine nõukogule seaduses sätestatud korras;
3.3.4 seadusest, muudest õigusaktidest, põhikirjast ning nõukogu otsustest ja seaduslikest korraldustest tulenevate tehingute ja muude õigustoimingute tegemine.

3.4 Juhatus võib vajadusel delegeerida struktuuriüksuste juhtidele otsustamisõiguse küsimustes, mis puudutavad nende struktuuriüksuste ja sihtasutuse suhteid kolmandate isikutega ja/või anda teistele isikutele volituse esindada sihtasutust konkreetses tehingus ja/või tehingutes teatud perioodi vältel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

3.5 Juhatusel on üks kuni viis liiget. Juhatuse liikmed määratakse nõukogu poolt viieks aastaks, võttes arvesse juhatuse liikme kandidaadi leidmiseks läbiviidud avaliku konkursi tulemusi. Juhatuse liikme korduvvalimisel avalikku konkurssi ei kuulutata, kui juhatuse liige avaldab vähemalt kaks kuud enne oma volituste lõppu kirjalikult soovi jätkata ja nõukogu otsustab ta uuesti juhatuse liikmeks nimetada.

3.6 Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgas juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

3.7 Juhatuse liikmeks ei või olla sihtasutuse nõukogu liige, pankrotivõlgnik ega isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 49kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega samal tegevusalal või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.

3.8 Juhatuse liikme ametikohale võib kandideerida alljärgneva pädevuse ja kvalifikatsiooniga isik:
3.8.1 meditsiinilise kõrgharidusega teovõimeline füüsiline isik, kelle elukoht on Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis ning kellel on vähemalt viis aastat juhtimiskogemust tipp- või keskastme juhina või;
3.8.2 õendusalase kõrgharidusega või juhtimisalase kõrgharidusega täiendatud õendusharidusega teovõimeline füüsiline isik, kelle kelle elukoht on Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis ning kellel on vähemalt viis aastat õendusalast juhtimise kogemust või;
3.8.3 kõrgema tehnilise, juriidilise või majandusalase haridusega teovõimeline füüsiline isik, kelle elukoht on Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis ning kellel on vähemalt viis aastat juhtimiskogemust tipp- või keskastme juhina või;
3.8.4 kõrgema rahandus- või majandusalase haridusega teovõimeline füüsiline isik, kelle elukoht on Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis ning kellel on vähemalt viis aastat juhtimiskogemust tipp- või keskastme juhina või;
3.8.5 kõrgema haridusega teovõimeline füüsiline isik, kelle elukoht on Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis ning kellel on vähemalt viis aastat juhtimiskogemust tipp- või keskastme juhina tervishoiuasutuses.

3.9 Nõukogu sõlmib juhatuse esimehe ja liikmetega tähtajalised ametilepingud, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. Juhatuse liikmetele makstava tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu oma otsusega, juhindudes Tallinna linna poolt heakskiidetud põhimõtetest.

3.10 Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest nõukogule.

3.11 Nõukogu võib juhatuse liikme tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või juhatuse liikme võimetus juhtida sihtasutust. Nõukogu on kohustatud oma otsust motiveerima.
 
3.12 Sihtasutust võib kõikide tehingute tegemisel esindada juhatuse esimees üksinda või kaks juhatuse liiget ühiselt.

3.13 Juhatus võtab vastu otsuseid juhatuse koosolekul.

4.    SIHTASUTUSE NÕUKOGU

4.1 Sihtasutuse nõukogu on sihtasutuse juhtorgan, mis kavandab sihtasutuse tegevust ja korraldab selle juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse ja juhatuse tegevuse üle, sh:
4.1.1 kinnitab juhatuse ettepanekul sihtasutuse arengukava;
4.1.2 kiinitab sihtasutuse struktuuri;
4.1.3 kinnitab juhatuse ettepanekul sihtasutuse aastaeelarve ja aasta tegevusplaani;
4.1.4 määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikmeid;
4.1.5 määrab juhatuse liikmega sõlmitava ametilepingu tingimused;
4.1.7 kinnitab juhatuse ettepanekul hiljemalt nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest majandusaasta aruande;
4.1.8 tutvub vajadusel sihtasutuse dokumentidega, kontrollib raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale;
4.1.9 määrab sihtasutuse audiitorite arvu, nimetab audiitori ning määrab audiitoriga sõlmitava lepingu tingimused.

4.2 Nõukogul on kolm kuni viis liiget. Nõukogu liikmed määratakse Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt viieks aastaks.

4.3 Nõukogul on õigus teha Tallinna linnavalitsusele ettepanek uue nõukogu liikme määramiseks või nõukogu liikme tagasikutsumiseks, kui liige puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist, head nime või on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata.

4.4 Nõukogu liikmeks ei saa olla sihtasutuse juhatuse liige, audiitor, nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik. Nõukogu liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega samal tegevusalal või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel.

4.5 Tallinna Linnavolikogu (edaspidi volikogu) liige, linnavalitsuse liige või Tallinna linnaametnik kutsutakse nõukogust tagasi enne nõukoguliikme volituste lõppemist seoses linnavolikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega, linnavalitsuse liikme volituste lõppemise või linnaametniku teenistusest vabastamisega.

4.6 Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu sihtasutuse esindaja.

4.7 Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik järgnevate tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
4.7.1 osalemine teistes eraõiguslikes juriidilistes isikutes;
4.7.2 investeeringute tegemine, mis ületavad vastavaks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa;
4.7.3 kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja asjaõigusega koormamine;
4.7.4 laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa;
4.7.5 laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest.

4.8 Nõukogul on õigus tutvuda kõikide sihtasutuse dokumentidega. Nõukogul on õigus saada juhatuselt infot sihtasutuse juhtimise, majandustegevuse ja üldseisundi kohta.

4.9 Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda sõltumata põhusest, teatades sellest linnavalitsusele.

4.10 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe valimisel peavad osalema kõik nõukogu liikmed.

4.11 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Kui koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala jooksul alates taotluse saatmisest, on nõukogu liikmel, juhatusel või audiitoril õigus koosolek ise kokku kutsuda.

4.12 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.13 Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Protokollid, nõukogu otsused ja muud nõukogu tööd kajastavad dokumendid saadetakse sihtasutuse juhatusele, kes korraldab nende säilitamise.

4.14 Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole osalenud nõukogu liikmetest. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli.

4.15 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.  

4.16 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja maksmise korra määrab linnavalitsus. 

5. SIHTASUTUSE STRUKTUUR 

5.1 Sihtasutuse struktuuriüksuseks on pediaatriakliinik, kirurgiakliinik, psühhiaatriakliinik (Laste Vaimse Tervise Keskus), eriarstlik polikliinik ja nende koosseisu kuuluvad erialased teenistused.

5.2 Sihtasutuse struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab sihtasutuse juhatus. Sihtasutuse struktuuriüksuse põhimääruses sätestatakse strukutuuriüksuse juhtimise ja töökorralduse alused ning finantseerimise kord, samuti muud strukturiüksuste põhimäärusega reguleerimist vajavad küsimused.

5.3 Struktuuriüksust juhib sihtasutuse juhatuse määratav struktuuriüksuse juhataja.

6.        SIHTASUTUSE VARA

6.1 Sihtasutus on vara omanik. Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist teostab juhatus seaduste ja käesoleva põhikirjaga ettenähtud korras, arvestades juhtorganite otsuste täitmise üle järelvalve teostamiseks Tallinna linna poolt heakskiidetud põhimõtetega.

6.2. Sihtasutuse vara moodustub:
6.2.1 asutamisotsuse alusel sihtasutusele üle antud varast ja pärast asutamist asutaja või kolmandate isikute poolt sihtasutusele üle antud varast;
6.2.2 arstiabi ja muude tervishoiuteenuste osutamisest laekuvatest vahenditest, sealhulgas haigekassaga sõlmitud lepingute alusel, patsientide ja klientide poolt makstavast visiiditasust, kindlustamata isikute ravi eest laekuvatest vahenditest;
6.2.3 sihtotstarbelistest eraldistest;
6.2.4 vahenditest, mis laekuvad sihtasutusele või tema struktuuriüksustele lepingute täitmisest või muul viisil nende tegevuse käigus;
6.2.5 annetustest, dotatsioonidest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud vahenditest; muudest laekumistest.

6.3. Sihtasutuse vara kasutatakse ainult sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. Sihtasutuse vara kajastatakse sihtasutuse bilansis.

6.4 Sihtasutusele laekuva vara võtab vastu ja korraldab selle üle arvepidamist sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik.

6.5 Sihtasutusele sihtotstarbelise vara üleandjaga sõlmitakse viimase soovil leping, milles fikseeritakse vara eraldaja seaduslikud nõudmised vara kasutamise otstarbe ja viisi kohta. Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara kasutamise kohta.

6.6 Sihtasutus ei võta vastu seaduse või heade kommetega vastuolus olevaid sihtannetusi.

7.    SIHTASUTUSE RAAMATUPIDAMINE

7.1 Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus vastavalt raamatupidamise seadusele.

7.2 Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

7.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.

7.4  Juhatus esitab aruande kinnitamiseks nõukogule nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest alates. Enne aruande nõukogule esitamist edastab juhatus aruande audiitorile kontollimiseks.

7.5 Majandusaasta aruande kinnitamise ostustab nõukogu. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

7.6 Sihasutus edastab kinnitatud majandusaasta aruande ühe kuu jooksul pärast kinnitamist linnavalitsusele.

7.7 Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks.

7.8 Audiitriks ei või olla juhatuse või nõukogu liige ega sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik.

7.9 Audiitkomitee liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Auditikomitee moodustamise, tasustamise ja töökorra põhimõtted kehtestab nõukogu, juhindudes linnavalitsuse poolt heakskiidetud põhimõtetest.

8. SIHTASUTUSE ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LÕPETAMINE

8.1 Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega, kui mõlema sihtasutuse eesmärgid on ühetaolised ja kui ühinemine on lubatud ka teise sihtasutuse põhikirjaga. Sihtasutuse jagunemine on lubatud ainult juhul, kui see on vajalik sihtasutuse eesmärgi paremaks saavutamiseks.

8.2 Sihtasutuse ühinemise või jagunemise otsustab linnavolikogu.

8.3 Sihtasutuse nime "Sihtasutus Tallinna Lastehaigla" kasutamine sihtasutuse jagunemisel või ühinemisel otsustatakse eraldi kokkuleppe alusel.

8.4 Sihtasutuse tegevus lõpetatakse asutaja otsusega või muudel seadusega sätestatud alustel. Lõpetamise otsustab linnavolikogu.

8.5 Sihtasutuse likvideerijaks on juhatuse liikmed, kui sihtasutuse tegevuse lõpetamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti.

8.6 Sihtasutuse likvideerimisel allesjäänud varad antakse üle Tallinna linnale.

9. LÕPPSÄTTED

9.1 Sihtasutuse põhikirja võib muuta asutaja üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

9.2 Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.