suitsetamine raseduse ajal

Soome arstid (Enblad M ja Co) avaldasid 2008. aasta märtsis uurimuse enneaegsete vastsündinute (alla 1500 g ja kuni 32 rasedusnädalat) emade suitsetamisharjumustest ning võrdlesid saadud tulemusi õigeaegselt sündinud laste omadega. Selgus, et suitsetavatel emadel sünnivad sagedamini enneaegsed lapsed kui mittesuitsetajatel.

Enneaegsete laste emadest oli raseduse ajal suitsetajaid (keskmiselt 10 sigaretti päevas) 18%, õigeaegselt sündinud laste emadest 6,5% (5 sigaretti päevas). Erinevus osutus statistiliselt tõenäoliseks.

Ema suitsetamine või ka alkoholi tarbimine ei mõjutanud otseselt lapse arengutaset, kuid alkoholi tarbinud emade lastel oli 2 aasta vanuselt väiksem peaümbermõõt. Teadlased viitasid sellele, et naistenõuandlates ei pöörata piisavalt tähelepanu uimastavate ainete kasutamisele raseduse ajal. Täpsemal lapse arengu uurimisel 2 aasta vanuses leiti aktiivsuse ja tähelepanu häireid. Häirete ilmnemise risk on suurem siis, kui emad tõmbasid üle 10 sigareti päevas.
 
Esitatud uuringu valguses peaks iga naine teadma, et
  • suitsetamine suurendab enneaegsete ja väikese sünnikaaluga laste sündimist ning mõjutab negatiivselt lapse arengut;
  • tänapäeval on üha harvem nooremaealised naised karsked;
  • raseduse ajal alkoholi tarbimine on ohuks loote arengule.
 
Esitatud uurimusest järeldati, et
  • ühel kuuest enneaegselt sündinud lapsest on ema raseduse ajal suitsetanud;
  • suitsetavad emad sünnitavad enneaegseid märgatavalt sagedamini kui mittesuitsetajad;
  • alkoholi tarbivad võrdse sagedusega nii enneaegsete kui ajaliste laste emad;
  • alkoholi tarbimine raseduse ajal põhjustab lapsel väiksema pea ümbermõõdu 2 aasta vanuses;
  • naistenõuandlates on vajalik igalt rasedalt küsida uimastavate ainete kasutamist ja püüda ergutada harjumuse lõpetamist.
 
Tallinna Lastehaigla Kesklinna Lastepolikliinikus töötab suitsetamise lõpetamist toetav nõustamiskabinet.