Uudised!

Videosild Tallinna Lastehaigla ja Helsingi Ülikooli Kliiniku vahel

29.09.2017

Aeg ja ruum ei ole enam piiranguks, mis takistaks erinevate riikide arstidel ühel ja samal ajal suurte ekraanide kaudu justkui ühes ja samas ruumis viibida. 29. septembril peeti dr Valentin Sanderi juhtimisel esimene virtuaaldiskussioon Tallinna Lastehaigla ja Helsingi Ülikooli kliiniku neuroloogide vahel. 

Dr Sander, ütlete, et oleme epilepsia kirurgilises ravis Soomest enam kui inimpõlve võrra maas. Miks? Ja kuidas seda tasa teha?
Tagasivaatavalt saame öelda, et mingil tasemel üritati üksikuid patsiente kirurgiliselt ravida juba 70. aastatel Tartus, aga meetod ei saanud Eestis jalgu alla seepärast, et juba siis vajanuks see kõrgtasemel tehnoloogiat. Selles osas jäime läänest maha rohkem kui terve inimpõlve jagu. Nüüd, kui meil on olnud võimalik tehniline mahajäämus suures ulatuses tasa teha, ei ole meil endiselt osatud muu maailma kogemust enda tarkuseks pöörata. See tegematajäämine on sisuliselt veel ühe inimpõlve jao aja kaotus.
Möödunud aasta novembris käisin meie haigla delegatsiooni koosseisus Soomes, et panna alus laiapõhjalisemale koostööle Helsingi Ülikooli Haigla ja Tallinna Lastehaigla vahel. Neuroloogiateenistuse erihuvi on soomlaste kogemuse ärakasutamine nende epilepsiahaigete laste ravimisel, keda kirurgiliselt aidata saab. Täna on meil selleks olemas tehniline varustatus, kuid puudub ettevalmistav kogemus.  Nüüd on meil hüppelaud ajakaotuse ületamiseks ning olemas on ka Soome-poolne soov „nooremat venda“ aidata.
Kõige lihtsam oleks ehk kogu teema in corpore Talsinki põhjakaldale „maha müüa“, kuid minu auahne plaan on rajada teema käsitlemiseks siiski tugev kodumaine vundament veel enne minu teenistuskäigu lõppu.

Kuidas selliste laste abistamine siis seni  käis?

Tegime kohapeal, mida suutsime, seejärel saatsime lapsed Helsingisse. Me teadsime, mida nendega tehti, kuid mentaalne algoritm, kuidas nende otsusteni jõuti, jäi teadmata. Meil ei olnud võimalik epikriisidest õppida.

Mida telesild pakub?
Saame olla otsekontaktis spetsialistidega dr Eija Gaily juhitavast laste ja noorukite epilepsiakliinikust: neurofüsioloogide, radioloogide, neurokirurgidega.
Uuringutulemusi vaadates ei näe me alati neid seoseid, mida nemad on pikaajalise praktika käigus õppinud nägema. Piltlikult saab protsessi võrrelda prantsuse impressionisti Renoir´ maali uurimisega tavatarbija ja kunstieksperdi vaatevinklist. Ekspert seletab, mida tema näeb, ja selle kaudu hakkab ka lihtne vaataja pildis enamat täheldama. Nii saame omandada kiiresti vajalikke teadmisi noori kolleege pikaks ajaks välismaale saatmata (ehkki välisõpe on vajalik niikuinii!).

Kus Helsingi kolleegid õpetamise ajal asuvad? Opisaalis?
Võib-olla kunagi hiljem, kuid praegu on jutt siiski ühiselt ekraanil olevate uuringute vaatamisest oma tugitoolist tõusmata. Radioloogiliste uuringute paremaks jälgimiseks on telekonverentsi ruumi paigaldatud Impax programm.
Huvi videokonverentsi teel väliskolleegidega konsulteerida on üles näidanud ka teiste erialade kolleegid. Muuseas, paar aastat tagasi üritati Ann Paali juhtimisel luua telesilda Charite haiglaga Berliinis, asi jäi katki sakslaste-poolse „tehnilise ebaküpsuse“ tõttu.
Neuroloogiateenistuse projekt on selgepiiriline ja paika on pandud järgmise telesilla kuupäev. Patsiente koostöö jätkamiseks on piisavalt. Tehniline pool vajab veel tuunimist.
Kutsun teiste erialade kolleege üles projektiga ühinema.