Uudised

Piret Visnapuu-Bernadt sai UNICEFi aastapreemia

17.11.2010

Riigikogu esimees Ene Ergma andis 12. novembril Toompea lossi Valges saalis
Tallinna Lastehaigla väikelastepsühhiaatrile Piret Visnapuu-Bernadtile (teiste seas) üle UNICEFi Sinilinnu 2010 aastapreemia.


Kõrge auhind omistati Visnapuu-Bernadtile unikaalse ravivõimaluse loomise eest psüühika- ja käitumishäiretega kuni 5-aastastele väikelastele.
Kolme aastaga on Tallinna Lastehaigla juures esimesena Eestis käivitatud sihipärane töö ainult selle sihtgrupi vajadustest lähtuvalt.

(Meeskonna)töö teeb eriliseks keskendumine ühel ajal nii laste kui nende perede ravimisele. Et ravis mängib olulist rolli vanemate tundlikkus ja adekvaatne reageerimine, on väikelastepsühhiaatria meeskond loonud uudse terapeutilise keskkonna- ja suhtlemisviisi ravimeetodi.

UNICEF-i astapreemia laureaadid (13) valiti tänavu kokku 49 kandidaati hulgast.
Preemiaga tänab UNICEF inimesi või ettevõtteid, kes on olnud oma tegevusega lastele eeskujuks, aidanud kaasa laste arengule, turvalisusele, tervisele või teinud laste ja noortega ennetustööd.

Lastehaiglates on Tallinna lapsi ravitud 70 aastat

18.11.2010

Käesolev aasta on oluline teetähis Eesti pediaatrias – novembris 1940 avati Tallinna Sakala tänava sünnitusmaja juures esimene 30kohaline lastehaigla.
Tallinna Lastehaigla (TLH) korraldatud konverentsile „70 aastat laste haiglaravi Tallinnas” kogunes 26. detsembril lastearste kõikjalt Eestis.


Konverentsile tulnuid tervitas Tallinna abilinnapea ja TLH nõukogu esimees Merike Martinson. TLH juhatuse esimees Mall-Anne Riikjärv rääkis oma ettekandes tegevustest eelmise sajandi kümnenditel avatud lastehaiglates ja -üksustes. 1950. a avati lasteosakond Tallinna Vabariiklikus haiglas, 1960. a Tallinna II Lastehaigla, 1961. a Merimetsa haigla, 1962.a lastekirurgia osakond vabariiklikus haiglas, 1979.a linna kliiniline lastehaigla, praeguse Tallinna lastehaigla eelkäija. Dr Riikjärv võttis kokku ka 70 aasta lastehaiguste dünaamika. Aastatel 1940–70 olid raviasutustes esmatähtsad nakkushaigused ja nendega seotud sekundaarsed probleemid, eeskätt streptokokknakkusest tingitud neeru- ja südame tüsistused, mis lõi aluse esimeste spetsialiseeritud osakondade avamiseks. Vaktsiinide saabumine vähendas tuberkuloosi levikut ning lõpetas lastehalvatusse ning pikemas perspektiivis difteeriasse haigestumise. Antibiootikumide tulek kergendas raskete lapseea haiguste, sh kopsupõletiku põdemist. 20. sajandi olulisemaks läbimurdeks seedetrakti infektsioonide ravimisel peetakse infusioonravi. 60ndatel aastatel kujunesid esimesed spetsialistid vabariiklikus haiglas, 70ndatel spetsialiseerumine jätkus, eestvedajateks kaks lastehaiglat: I lastehaigla pulmonoloogia, kardioloogia, allergoloogia, hematoloogia erialadega ning II lastehaigla gastroenteroloogia, vastsündinute ravi ja neuroloogia erialadega.

Praegu on lastearstide ees uued väljakutsed seoses sotsiaalsete muutustega ning meditsiinitehnoloogia arenguga, mis on toonud kaasa elulemuse suurenemise ning krooniliste haiguste tõusu lapseeas.

Ülevaate laste tervisekäitumisest tegi Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervise edendamise osakonna juhataja Tiia Pertel, kinnitades, et järjest enam on põhjust muret tunda laste vaimse tervise pärast – suurenenud ja sagenenud on koolilaste riskikäitumine. TLH psühhiaatriateenistuse juhataja Anne Kleinberg rääkis laste vaimse tervise häiretega seotud probleemide lahendamisteedest ning rõhutas, et laste ja noorte psüühiliste probleemide teema on ühiskonnas alakäsitletud. Ei arvestata, kui rasked tagajärjed võivad olla õigeaegselt avastamata ja ravimata jäänud hälvetel ning mis see tervikuna ühiskonnale maksma läheb.

TLH sotsiaaltöötaja Marika Vatman tutvustas oma ettekandes sotsiaaltöötaja ülesandeid lastehaiglas ning alalist dilemmat sekkumise planeerimisel: mis on õnnetus ja kust algab hooletussejätmine, mis on kasvatamine ja karistamine ning kust algab väärkohtlemine.

TLH kliinilise eetikakomitee juhataja Ülle Einberg rääkis eetikakomitee ülesannetest ning õendusjuht Tiia Muts tulevikuõest kui patsiendi nõustajast, terviseedendajast ja raviprotsessi dokumenteerijast digitaalses keskkonnas.


PROGRAMM:
Avasõnad
Merike Martinson, Tallinna abilinnapea, SA Tallinna Lastehaigla nõukogu esimees

70 aastat lastehaiglat Tallinnas: kust tuleme ja kuhu läheme?
Mall-Anne Riikjärv, SA Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees

Meie laste tervisekäitumine – rohkem rõõme või muresid?
Maris Jesse, Tervise Arengu Instituudi direktor

Lapse mure hind läbi aja
Anne Kleinberg, SA Tallinna Lastehaigla psühhiaatriateenistuse juhataja

Õde tänases lastehaiglas
Tiia Muts, SA Tallinna Lastehaigla õendusjuht

Kui meditsiiniabist ei piisa – sotsiaaltöötaja tegemised lastehaiglas
Marika Vatman, SA Tallinna Lastehaigla sotsiaaltöötaja

Kliinilise eetikakomitee tänane päev ja tulevikuperspektiivid
Ülle Einberg, SA Tallinna Lastehaigla kliinilise eetikakomitee juhataja

Kell 15:30–17:00 – kohv ja suupisted Piano baaris

Albaania peaministri abikaasa dr Liri Berisha külastas lastehaiglat

17.11.2010

16. novembril külastas Tallinna Lastehaiglat Albaania preaministri abikaasa dr Liri Berisha, kes on töötanud 26 aastat lastearstina ning soovis Eestis olles tutvuda siinse lastearstiabi taseme ja iseärasustega.

Liri Berisha viibis Eestis seoses näituse „Ema Teresa – Gonxhe Bojaxhi, armastuse ja inimväärikuse elav sümbol” avamisega Riigikogus.

Näituse Albaania-poolseks haldajaks ja initsiaatoriks on Ema Teresa Kultuurifond Albaanias, Berisha on selle fondi looja ja president (ema Teresa oli päritolult albaanlanna).