Uudised

Lastehaigla kirurg osales Tartu maratonil

10.03.2011

Tallinna Lastehaigla kirurg Matis Märtson osales Tartu Maratonil ja kõigil EMT Estoloppeti maratonsarja sõitudel 2011.

Mitmendat korda Tartu Maratonil osalesite ja millisel rajal?
Sõitsin 63 km rajal. Varem olen 3-4 korda osalenud Tartu maratonil. Lisaks olen 80. lõpus mitmel korral osalenud Tartu Ülikooli maratonil, mida sõideti samal Tartu maratoni rajal, aga nädal hiljem ja mäest üles: Elva raudteejaamast Käärikule.
Ülikooli maraton – võrreldes Tartu Maratoniga, mis toob kokku terve laulupeotäie rahvast – oli palju põnevam ja lõbusam ettevõtmine, sest umbes 300-pealine seltskond enamasti tundis üksteist. Teele mindi juba hommikul vara ja rongiga, pärast söödi ja käidi ülikooli spordibaasi saunas. Õhtuks toodi suusatajad Tartusse tagasi.

Kuidas maratonil suusk libises ja kas oli ka trügimist, võttis võhmale?
Suusad määrisid asjatundjad. Libises hästi, pidas nõrgalt.
Trügimine pole enamusele minu grupis sõitjatele oluline. Sõidetakse rahulikult ja mõnuga omas tempos. Pigem naerdakse nende üle, kes alguses kõvasti rahmeldavad ja maratoni teises pooles, selg ees, vastu sõidavad. Võhmale võttis peamiselt seetõttu, et sai liiga soojalt riidesse pandud. Ega see kubujussina sõitmine palava kevadpäikese käes kerge olnud.

Kuidas ajaga rahule jäite?
Eesmärk oli lõpetada nii, et eluvaim veel sees – sellepärast ei olnud aeg mulle väga oluline. Koht Tartu Maratonil koondarvestuses oli 3309, aeg 5:42:37, oma vanuseklassis olin 307.
Lumi tuli ju sel talvel varakult maha ja kartes, et äkki sulab kohe ära, tegin Nõmmel ning Harku metsas algust suusasõitudega juba novembris. Kuu hiljem oli enesetunne nii hea ja vorm paljulubav (läbitud 350 kilomeetrit), et otsustasin end kirja panna tervele Estoloppeti suusamaratonide sarjale. Tulemuseks see, et viimased kuus nädalavahetust olen sõitnud iga kord ühe suusamaratoni.
Tartu maraton on küll kõige pikem ja rahvarohkem, kuid sugugi mitte kõige raskem. Näiteks võrreldes tänavu sarja lõpuks sõidetud Haanja maratoniga.
Selline pikamaasõitude sari eeldab küllaltki põhjalikku jõutagavarade arvestamist. Minu tagasihoidlikul tasemel võib enda „tühjaks sõitmine“ tähendada seda, et nädal hiljem pole enam jaksu ega tervist järgmise maratoni starti minna.

Kuus sõitu järjest on palju küll.
Selline ajastatus on tingitud vahepealsete aastate kehvadest lumeoludest. Nüüd mõeldakse jälle, et järgmisel aastal tuleks sõidud pikema aja peale jaotada ja paar puhkuse-nädalavahetust vahele teha.

Mille poolest Haanja maraton raskem oli?
Haanja raja profiil on suhteliselt keeruline. Rasketele tõusudele lisaks leidub tehniliselt keerukaid (järsud, kitsad „pimedate“ kurvidega jne) laskumisi, millel eriti puhata ei saa.
Sel aastal olid ka ilma- ja lumeolud keerulised. Metsa-alustes oli rada jäine ja kaetud oksasodiga. Lagedal jälle pehmet lund täis tuisanud ja kohati rajapõhi kevadisest päikesest pehmeks sulanud. Ideaalset suuska on sellisele rajale pea võimatu ette valmistada. Kohati ei libisenud, kohati ei pidanud. Kõige tipuks puhus lagedal hooti väga kõva tuul.


EMT Estoloppet 2011/274 km
30.01. Viru Maraton. Mõedaku. 42 km
06.02. Tamsalu-Neeruti Maraton. Uudeküla, Tamsalu. 44 km
12.02. Alutaguse Maraton. Pannjärve. 40 km
20.02. Tartu Maraton. Otepää, Elva. 63 km
27.02. Tallinna Maraton. Kõrvemaa. 42 km
05.03. Haanja Maraton. Haanja. 43 km

Käivitus sild E-tervise infosüsteemi ja lastehaigla digisaatekirja ja digiregistratuuri vahel

02.03.2011

SA Tallina Lastehaigla infosüsteemis käivitus möödunud aasta lõpus uus võimalus – Digiregistratuur ja Digisaatekiri Tervise infosüsteemi kaudu.



Valminud on see SA Tallinna Lastehaigla, Eesti E-tervise Sihtasutuse ja AS Medisoft koostöös tänu Tallinna Lastehaigla poolt elluviidavale projektile "SA Tallinna Lastehaigla infosüsteemi liidestamine e-tervise infosüsteemidega - Tervise infosüsteemiga ja Retseptikeskusega". Projekti toetab rahaliselt EL Regionaalarengu Fond.

Digiregistratuur võimaldab Tervise infosüsteemi kaudu broneerida aegu Tallinna Lastehaigla arstide vastuvõttudele. Aegu saab broneerida perearstide infosüsteemist Perearst 2 ja haigla infosüsteemist LIISA. Teised raviasutused saavad seda võimalust kasutada siis, kui nende infosüsteemid on liidestunud Digiregistratuuriga Tervise infosüsteemis. Patsientidel avaneb võimalus aegu broneerida siis, kui käivitub Tervise infosüsteemi Patsiendiportaalis Digiregistratuur.

Digisaatekirja lahendus võimaldab elektrooniliste saatekirjade ning nendele vastuste vahetamist perearstide ja eriarstide (haiglate) vahel. Digisaatekirjale saab lisada erinevaid terviseandmeid, teostatud analüüside ja uuringute tulemusi. Koostatud Digisaatekirjaga saab patsient tutvuda Patsiendiportaalis.

Esimesena broneeris loodud süsteemi kaudu Tallinna Lastehaiglasse patsiendile vastuvõtuaja ja edastas Digisaatekirja perearstikeskuse „Terve laps“ perearst dr. Tatjana Tamm.
Lastehaigla arstid ootavad perearstide poolt aktiivset vastuvõtuaegade elektroonilist broneerimist ja Digisaatekirjade saatmist.