Uudised

Konverents „Kuidas mõista lapsi”

19.05.2011

Eesti Psühhoanalüütilise Lasteteraapia Selts korraldab 20. mail Tallinnas konverentsi „Kuidas mõista lapsi”.
Esinevad aastakümnete-pikkuse kogemusega psühhoterapeudid Suurbritanniast.


Alates1997. aastast on psühhoterapeudid George Crawford, Lydia Tischler, Juliet Hopkins ja Anita Colloms osalenud Eestis psühhoanalüütiliste lasteterapeutide koolitusel õpetajatena. Lektorid on tuttavad Eesti oludega ning loengumaterjal kergesti seostatav osalejate igapäevatöö-kogemustega.
Konverentsile on oodatud lastega töötavad spetsialistid – psühholoogid, psühhiaatrid, õpetajad, lastekaitsetöötajad, laste ja perede teemaga seotud ametnikud.
Konverents pakub võimalust kaasa mõelda lapse arenguliste vajaduste varase märkamise ja positiivse vanemluse toetamise võimaluste üle.
Loengutel käsitletakse lapse kohta ühiskonnas; esmase kiindumussuhte kujunemise tähtsust ja võimalikke probleeme – ema pilgu mõju lapsele; vanemate lapsepõvekogemuse mõju nende vanemluse kujunemisel ning terapeutilise hoolimise kui käitumisviisi rakendamist töös peredega.
Konverents toimub Von Stackelbergi Hotellis Kaval-Antsu talus (Toompuiestee 23).

Eesti Arsti parima artikli 2010 valmimisel osalesid Tallinna Lastehaigla arstid

16.05.2011

1. mail toimunud Tartu Ülikooli kliinikumi kevadkonverentsil anti esmakordselt välja kliinikumi preemia parimale ajakirjas Eesti Arst ilmunud teadusartiklile „Vastsündinute haigestumus ja suremus Eestis 2007–2008" (detsember 2010, nr 89(12):790−799), autoriteks Heili Varendi, Liis Toome, Pille Andresson, Mari-Liis Ilmoja, Eha Kallas, Lea Maipuu, Pille Saik, Inge Ringmets ja Anne Ormisson.

Auhinnatud töö eesmärgiks oli anda vastsündinu tervise andmekogu, meditsiinilise sünniregistri ja surmapõhjuste registri baasil ülevaade vastsündinute ja imikute suremusest, vastsündinute haigestumisest gestatsioonivanuste ja sünnikaalude kaupa ning tõsisemate väärarendite esinemisest Eestis.
Kommenteerides, miks võiks tähelepanu pälvida just nimelt see teadusartikkel, ütles TÜ Lastekliiniku neonatoloog Heili Varendi, et artikkel on tähelepanuväärne kui kõigi Eesti perinataalkeskuste ühistöö, millel on pikk eellugu ning mille taga on lastearstide ühine huvi ravikvaliteedi tõstmise ning ravitulemi arenenud riikidega kõrvutamise vastu.
„Tegelikult proovis dr Anne Ormisson juba 10 aastat tagasi võrrelda Eesti ning Saksamaa liidumaade ravikvaliteeti,” ütleb Varendi, „juba siis mõistsime, et seda peaks tegema järjepidevalt. 2003./2004. aastal hakkas dr Liis Toome Rootsi ja Soome andmeid vaadates otsima viisi, kuidas süsteemi Eestis rakendada. Dr Toome käivitas ka pilootprojekti „Vastsündinute tervise andmekogu” (VTA) ning suutis taotleda andmekaitseinspektsioonilt ajutise loa laste isikustatud terviseandmete jälgimiseks aastatel 2007-2008. Probleem oli ja on nimelt selles, et vastsündinute andmeid ei saa statistikast korrektselt kätte ja puudub võimalus andmeid tänapäevaselt analüüsida. Masu tõttu puudub nende kogumiseks ka riiklik huvi ning ka andmekaitseseadus blokeerib teadustööd. Õnneks rahastasid Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuamet ja Tallinna Lastehaigla pilootprojekti ajal töö tehnilist külge: programmeerimistöid ja andmete analüüsi.
Uuritavateks olid kõik aastatel 2007-2008 Eesti riskirasedaid ja –sünnitajaid teenindavates III etapi sünnitusmajades (Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaigla, TÜ Kliinikumi naistekliinik) ravi vajanud ja sünnitusmajadest ning era- ja maakonnahaiglatest III etappi (TÜ Kliinikum ning Tallinna Lastehaigla) ravile saadetud vastsündinud. Kahe aasta jooksul oli jälgimise all 4250 last, kelle kohta jäädvustati 58 näitajat. Kõik andmed sisestasid keskuste raviarstid omaenda ajast ning arvestades, et iga parameeter tuli haigusloost ükshaaval välja otsida ja mõni lugu oli 50-60 päeva pikk, kujunes töö ajamahukaks, samas on tulemused andnud ainest mitmeks tehtud ja veel pooleli olevaks ettekandeks ning teadustööks.
Tulevikku vaatavalt on meil soov ühtlustada riiklikesse registritesse kogutavad sünni ja surmaga seotud dokumendid ning haigestumise ja ravitoimingute osas täiendada kogutavaid andmeid. Mitmed meie kaasautorid on ekspertidena osalenud ka Haiglate Liidu vastavas projektis.”