Uudised

Kümme aastat Tiit Kõuhkna preemiat

20.12.2012

21. detsembril, Tallinna Lastehaigla töötajate jõuluhommikul tehti juba kümendat aastat teatavaks Tiit Kõuhkna preemia saajad - lastehaigla parimaks arstiks 2012 valiti lastekirurg Lauri Gustavson, parimaks noorarstiks neonatoloog Ilona Neupakojeva.

   

 

Parim õde on anestesist Virge Tõnise ning parim noorõde Janne Voort onkohematoloogiaosakonnast.

Lastehaigla parimaks arstiks valitud 27-aastase staažiga kirurg Lauri Gustavsoni kohta öeldi, et tänu töökusele ja kogemuste omandamisele nii kodus kui välismaal (Berliin, London, Helsingi) on temast saanud kõrgema kategooria tippkirurg, kes valdab kõiki lastekirurgia allerialasid ning  vajalikke ja võimalikke operatiivseid meetodeid, ka valdkonnis, mis ei ole täpselt „tema omad“.
Ta ei armasta ennast reklaamida, kuid püsivalt head ravitulemused, lapsevanemate rahulolu ning hinnatus kolleegide seas on märgid tema suurepärasusest lastekirurgina.

Parima noorarsti Ilona Neupakojeva kohta öeldi, et tema jutt on kõrvalseisjatele kui rütmiline väljendusrikka kehakeelega tants, kuid kiirusele ja emotsionaalsusele kaasneb tarkus, analüüsi-, empaatiavõime ning äärmine korrektsus. Osakonna töös on ta leidnud endale kindla koha, tema ravida ja uurida on peamiselt pediaatrilise patoloogiaga väikelapsed. Viimastel aastatel on jõudnud nii enesetäienduse kui sihipäraste konsultatsioonide teel väga keeruliste harvaesinevate haigusjuhtude diagnoosimiseni. Iseäranis tähtis on tema tugev üldpediaatriline taust, teadmised ja kogemused.

Aasta parim õde, anestesist Virge Tõnise alustas lastehaiglas töötamist 1984. aastast, rakenduskõrgharidus 2007. aastast. On motiveeritud õppima ja ennast täiendama, oskab edastada teadmisi noortele kolleegidele. Talle on iseloomulikud hea meeskonnatööoskus, usaldusväärsus, täpsus, korrektsus, kohusetundlikkus, vastutus, lojaalsus, teda on nimetatud õeks ülivõrdes, oma eriala väärikuse kandjaks.

Parim noorõde Janne Voort on töös kiire, täpne ja korralik, loomult sõbralik, siiras, huumorimeelne, väga armastatud kaastöötajate ja iseäranis väikeste patsientide seas, kes püüavad haiglasse sattuda siis, kui Janne on tööl.

Preemia statuut
näeb ette hinnata arsti/õe erialast tegevust, motivatsiooni enesetäiendamiseks ja teadmiste rakendamist. Kasuks tuleb teadustöö ja silmapaistvad saavutused aasta jooksu.
Pidulikul kogunemisel ütles kauaaegne annetaja, lastehaigla pikaaegseim toetaja ja Tallinna Lastehaigla Toetusfondi asutaja- ja nõukogu liige Tiit Kõuhkna, et tunneb ennast juba ühena lastehaigla töötajate seast. „Täna öeldi olevat maailmalõpupäev, aga ei ole. Ka homme tõuseb päike, teie olete elujaatavad – ja mina olen, sest loodan teid ka tuleval aastal näha. Ja kui mõni inimene on väärt sama preemiat teist korda, siis miks mitte!?“
Tiit Kõuhkna isiklik panus on hoidnud preemiafondi üleval juba 10 aastat, igal aastaga on ta auhinnasummasid suurendanud. 1993. aastal oli parima arsti preemia 10 000 krooni, aastal on selleks 1800 eurot. Parim noorarst ja õde saavad 1200 ja parim noorõde 800 eurot.
Nimetatud summa saavad laureaadid ka kätte, 21%lise tulumaksu, 1050 eurot maksab selle eest riigile Tallinna Lastehaigla Toetusfond.

 

 

Lastehaiglas on alanud helde jõuluaeg!

18.12.2012

Jõulueelne nädal on lastehaiglas olevatele lastele üks rõõmurohkemaid, sest pole päeva, kui jõuluvanad, päkapikud või ka lihtsalt head inimesed neid meeles ei peaks.
"Kui osad meie sõbrad on käinud meie laste juures igal aastaajal, nagu Keila Kiwanise Klubi inimesed, politseilõvi Leo, doktor Klounid, siis tänavuste jõulusõprade seas on palju esmakülastajaid," ütleb haigla õendusjuht Tiia Muts. "Suurt rõõmu teeb meile ka see, et heategijate seas on palju kooliõpilasi!"

  • Ilusa jõuluhooaja avas 6. detsembril Rahvusvahelise Kooli kellade ansambel fuajeekontsediga,
    mida oli kuulama tulnud paarkümmend last koos vanematega.
        
  • 18. detsembril jõudis lastehaigla onkohematoloogiaosakonda Russkoje Raadio kuulajate ja MK-Estonia lugejate hiigelannetus mänguasjadest ja lauamängudest, millest osakonna juhataja Kadri Saksa (vt ülemisel pildil) sõnul jätkub kauemaks ja ka teiste osakondade jõululastele.

     
     
  • Perekond Kurmiste pani sõprade abiga kokku miniloomaaia pehmetest mänguasjadest ,
    mis ootavad uut kodu sotsiaalabi vajavate perede laste juures.


     
  • Austria Suursaatkond tõi aga igale haiglaosakonnale kingituseks suured karbitäied šokolaadi.

  • MTÜ Naerata Ometi jagas 19. detsembril kingitusi neuroloogia-, vastuvõtu-, pediaatria-, ägedate respiratoorsete infektsioonide, traumatoloogia-, kõrva-nina-kurgu-, kirurgia- ja onkoloogiaosakonna lastele. Iga laps sai üllatuskotikese, millest võis leida nii mänguasju, jooki kui magusat.

  • 20. detsembril andis Sakala Eragümnaasiumi delegatsioon haiglale üle kooliõpilaste heategevusliku kontserdi piletite müügist kogutud raha: 5000 eurot, mis on  rohkem kui pool summast, mida oli vaja 16-aastase tütarlapse lihasvalu leevendava baklofeenpumba operatsiooniks (pump maksis 8800 eurot, operatsioon tehti 6. detsembril. Pumba eest makstav summa makstakse tagantjärele).
     
  • 21. detsembil tõid lastehaigla protseduuritubadesse laste tähelepanu hajutamiseks suure kotitäie nutimänguasju Jakob Westholmi Gümnaasiumi 11. klassi õpilased ja klassijuhataja. 

Tallinna Lastehaigla taotleb haigekassalt uue ravimeetodi, Intrathecal Baclofen Therapy (ITB) ehk baklofeenpumbaravi juurutamist

10.12.2012

6. detsembril tegid Tallinna Lastehaigla kirurg Ann Paal koos kolleegidega Berliini Charitee Kliinikust, prof Hannes Haberli ja dr Theodor Michaeliga 16-aastasele tüdrukule operatsiooni, mille käigus paigaldati talle baklofeenpump.

Uudis on loetav Meditsiiniuudistest, vt siit

„Kirurgiliselt ei olnud tegemist väga keerulise operatsiooniga ning mujal maailmas on ravimeetod kasutusel vähemalt paar aastakümmet – nii kaua on seda kasutanud nt põhjanaabrid soomlased, kellel on praeguseks umbes 200 nahaaluse pumbaga patsienti,“ ütleb tüdruku raviarst, Tallinna Lastehaigla neuroloogia-taastusraviosakonna juhataja dr Valentin Sander.

Esimese baklofeenpumba ostu ja operatsiooni eest tasub Tallinna Lastehaigla Toetusfond. Praegu Haigekassa baklofeenpumba soetamise ja paigaldamise eest ei maksa: ravimeetod on kulukas, mis on ka peamine põhjus, miks seda Eestis seni kasutatud pole.
Seade maksab ca 10 000 eurot,  kulud tekivad pumba ravimiga taastäitmisel – 3-6 kuud kestev "pumbatäis" maksab ca 1000 eurot.
 
 "ITB-teraapia tõotab tuua leevendust väga suurele protsendile raske liikumispuudega haigetest, kelle ravivõimalused seni on olnud üsna kasinad, et leevendada erinevatel põhjustel tekkinud lihastoonusemuutusi. Nende patsientide probleem ei ole ainult lihaste kangus, vaid ka selle tekitatud krooniline valu,“ ütleb Sander, selgitades, et uue innovaatilise meetodi abil viiakse ravim otse kesknärvisüsteemi, vajalikud ravimikogused on sadakond korda väiksemad kui suukaudsel manustamisel ning kõrvaltoimeid saab pea täielikult vältida. "Et tagada ravimi pidev „laekumine“ kesknärvisüsteemi, paigaldatakse patsiendi kõhulihaste vahele kõrgtehnoloogiline pump, mis spetsiaalse toru kaudu ravimi seljaajukanalisse viib. Ravimikoguseid saab reguleerida spetsiaalse kehavälise puldi abil."

Eestis vajaksid baklofeenpumpa 5–6 patsienti aastas. Juba praegu on ootejärjekorras 3 patsienti, kellel sellest olulist elukvaliteedi tõusu võiks oodata. Koostamisel on taotlus uue ravimeetodi juurutamiseks. Seejärel kaaluvad sotsiaalministeerium, haigekassa ja ravimiamet meetodi tõenduspõhisust, kulutasuvust ning taskukohasust meie ravikindlustussüsteemile. Selleks võib kuluda mitu aastat. Otimistlikuma stsenaariumi järgi saaks baklofeenpumbaravi kasutusele võtta 2014. aastal.

 

Palju õnne: onkohematoloogiaosakonna kaks aastakümmet

04.12.2012


KAKS JUHATAJAT: vasakul dr Kadri Saks, osakonna juhataja aastast 2006
dr Karin Orgulas, osakonna rajaja ja juhataja aastatel 1991–2006

1991. aasta jõulude järel, 27. detsembril toimus Tallinna Lastehaiglas ajalooline pööre – uksed avas lasteonkohematoloogiaosakond, s. o esimene spetsialiseeritud verehaiguste ja lapseea pahaloomuliste kasvajate raviga tegelev osakond Tallinnas ja Põhja-Eestis.
Osakonna rajaja, dr Karin Orgulas oli seni leukeemiahaigete lastega tegelenud ka Tallinna Vabariiklikus haiglas ning Nõmme lastehaiglas. Soliidtuumoritega lastele tehti keemiaravi piiratult vaid Hiiu Onkoloogiakeskuses, 1988.–1989. aastast alustati raviga Tallinna Lastehaiglas.
"1991. ja 1992. aastal saime palju uusi kogemusi. Iseseisva osakonna loomine ning kontaktid Lääne–Euroopa ja eriti Skandinaavia kolleegidega tõid kaasa laste paranenud elulemuse. 80ndatel kaotasime leukeemiale ca 80% haigetest lastest. Praegu jääb ellu ja saab terveks 65–70% leukeemiahaigetest lastest, lümfoomide puhul on tervistumine koguni 90%.
Pahaloomulistest soliidtuumoritest saab terveks enamik, halvemad ravitulemused on meil närvisüsteemi- ja maksakasvajate puhul," võtab arengu kokku dr Karin Orgulas, kes tunneb rõõmu selle üle, et viimase kahekümne aasta jooksul on paljud patsiendid jõudnud täiskasvanuikka, soetanud endale pered ja kasvatavad juba omaenda lapsi.
  

Esimesed meditsiiniõed: 
Mari Pook (praegune Lorents)
Kristiina Kalda
Katrin Hõimoja
Elina Reva (algul õde-perenaine, hiljem meditsiiniõde)

Esimesed arstid:
Dr Vadim Suvidov
Dr Karin Orgulas