Uudised

Psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg kaitses doktori väitekirja

28.02.2014

 


28. veebruaril 2014 kaitses psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg arstiteaduskonna nõukogus filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Major depression in Estonia: prevalence, associated factors, and use of health services“ („Depressioon Eestis: levimus, seotud tegurid ja tervishoiuteenuste kasutamine“).

Juhendajad olid prof Veiko Vasar (TÜ psühhiaatriakliinik) ja dotsent Anu Aluoja (TÜ psühhiaatriakliinik) ning oponent professor Raimo K. R. Salokangas, MD, MSc, PhD (Turu Ülikool, Soome)

Anne Kleinberg on öelnud ajakirjanikele, et jõudis doktoritöö teemani seoses vaimse tervise eksperdi rolliga Terviseuuring 2006 teadusnõukogus. Eelnevalt oli ta aastal 2002 juhtiva eksperdina kirjutanud valmis Vaimse Tervise alusdokumendi, mis kajastas muuhulgas ka adekvaatsete andmete puudumist oluliste psüühikahäirete levimuse ja ravi kohta Eestis.

"Isiklikult meeldis mulle teada saada, et depressiooni ei ole meil oluliselt rohkem kui mujal Euroopas ehk kummutada müüt eestlastest kui eriti depressiivsest rahvast. See, et depressiooniga inimesed on haiged ja ei ravi ennast, mind ei üllatanud, sest näen seda oma patsientide vanemate juures piisavalt palju. Madala sissetuleku märkimisväärne seos depressiooniga on erinev heaoluriikidest ja seda pole just rõõmustav teada.

Intrigeeriv on tõsiasi, et tulemus depressiooni sagenemisest vanuse tõustes pöördub vastupidiseks, kui arvestada halba tervist ja vähest sissetulekut. Ehk kui Eesti inimeste kehaline tervis ja sissetulekud paraneksid oluliselt, siis vanas eas oleksime me eeldatavasti vähem depressiivsed ja sarnased USA ning nn vanade Euroopa riikidega.

Arvestades madalat abi otsimist depressiooni korral koos depressiooni olulise seosega puudega, on vaja enam teadvustada depressiooni olemasolu ja selle osas ravi nõuda. Visalt püsivad kehalised vaevused võivad olla depressiooni märgid, kehaline haigus võib paraneda kehvemalt, kui kaasuvat depressiooni ei ravita.

Tervishoiu korralduse mõttes on vaja kaaluda, kuidas suunata erakorralisest meditsiinist abi otsivad depressiivsed inimesed sihipäraselt oma perearstide ja psühhiaatrite juurde spetsiifilist ravi saama, mis võimaldaks kokkuvõttes raha kokku hoida nii puudetoetuste kui ka vales kohas tehtud otseste ning kaudsete tervishoiukulutuste arvelt," ütles Kleinberg.

Kokkuvõte tööst:
Käesoleva töö põhieesmärgiks oli määrata depressiooni levimus Eestis, uurida kuidas seostuvad depressioon ja 12-kuu jooksul emotsionaalsete probleemide korral abi otsimine sotsiaalmajanduslike tegurite, terviseseisundi ning sotsiaalse toetuse indikaatoritega Eesti elanike ning depressiooniga isikute seas.

Antud uuring oli osa Eesti Terviseuuringust 2006. Uurimisgrupi moodustasid 6105 isikut vanuses 18–84 aastat. Andmed sotsiaalmajanduslike tegurite, terviseseisundi, alkoholi kasutamise, terviseprobleemide tõttu abi otsimise, depressiooni ravi ja sotsiaalse toetuse kohta saadi Terviseuuringu struktureeritud intervjuudest. Käesoleva depressiooniepisoodi määramiseks kasutati MINI neuropsühhiaatrilist intervjuud.

Käesolevas töös leiti, et depressiooni levimus Eesti elanikkonna seas on 5,6%. Madal sissetulek ja halb terviseseisund olid sotsiaalmajanduslikest ja terviseseisundi indikaatoritest kõige olulisemad depressiooniga seotud tegurid. Nii sotsiaalse toetuse strukturaalsed kui funktsionaalsed tegurid, samuti kontrollkese olid depressiooniga seotud. Emotsionaalsete probleemide tõttu otsis 12 kuu jooksul abi 4,8% Eesti elanikkonnast ja 34,1% depressiooniga isikutest.

Kõige olulisemad abi otsimist ennustavad tegurid emotsionaalsete probleemide korral Eesti elanikkonnas olid käesolev ja eelnev depressiooniepisood, oluline tervisehäire ja puue. Depressiooniga isikute puhul sõltus abi otsimine depressiooni raskusastmest ja kontrollkeskmest ning interaktsioonidest emotsionaalse üksinduse, kontrollkeskme ja vanematega kontaktide sageduse vahel.

Depressiooniga isikud kasutasid tervishoiuteenuseid (eelkõige erakorralise meditsiini) kuni 3 korda enam kui mitte-depressiivsed isikud. Kokkuvõttes on depressiooni levimus Eesti elanikkonna seas samas suurusjärgus varasemate levimusuuringutega, olles keskmisest vaid mõnevõrra kõrgem.

Enamik Eesti elanikkonnast ja depressiooniga inimestest ei otsi abi emotsionaalsete probleemide tõttu. Meil on alust arvata, et depressiooni aladiagnostika ja ebapiisav ravi viivad tervishoiuteenuste mitte-sihipärase kasutamiseni ja põhjendamatute kulutusteni.


 

Lastehaigla elutööpreemia sai anestesioloog Igor Žutšenko

20.02.2014

Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud traditsioonilisel aktusel 21. veebruaril Tallinna lastehaiglas tehti teatavaks elutööpreemia laureaat 2014, lasteanestesioloog Igor Žutšenko.

"Igor Žutšenko on olnud tugisammas, oluline persoon ühe eriala - lasteintensiivravi - alguse juures Eestis ning saladus ei ole, et arenema hakkas eriala just sellest majast, intensiivraviosakonna rajamisest 1979," ütles Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts. 

Elutööpreemia on lastehaigla kõrgeim autasu, mida antakse välja 2008. aastast pikki aastaid töötanud, oma eriala arendanud silmapaistvale ning pühendunud arstile.

 

 

Avalik konkurss õendusjuhi leidmiseks

20.02.2014

Tallinna Lastehaigla kuulutab välja konkursi väikese maja ehk vastsündinute ja imikute osakonna õendusjuhi ametikohale.

Kandidaadilt oodatatakse:

  • õendusalast kõrgharidust
  • õendusalast töökogemust vähemalt kolm aastat
  • eesti keele oskust kõrgtasemel
  • inglise ja vene keele oskust kesktasemel
  • väga head arvutikasutamise oskust ning valmidust kiiresti õppida uusi programme
  • head planeerimis-, analüüsi- ning eneseväljendusvõimet
  • pingetaluvust, paindlikkust, ausust, juhtimis- ja suhtlemisoskust

Avaldused koos CV, palgasoovi ning motivatsioonikirjaga palume saata hiljemalt 27.02.2014
haigla õendusjuhi e-maili aadressil: tiia dot muts at lastehaigla dot ee või
kirja teel, aadress: Tiia Muts, märksõna „õendusjuht“, Tallinna Lastehaigla, Tervise 28,
13 419 Tallinn
 

Avatud on konkurss Laste Vaimse Tervise Keskuse ehitaja leidmiseks

17.02.2014



Tallinna Lastehaigla kuulutas 14. veebruari pärastlõunal välja hanke Laste Vaimse Tervise Keskuse hoone ehitamiseks.
Pakkumise esitamise tähtaeg on 18. märts.

„Loodame leida hea ehitaja ootustele vastava hinnapakkumisega. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saame töödega alustada kevadel ja uusehitise uksed avada juba pooleteise aasta pärast,“ ütleb Tallinna Lastehaigla haldusjuht Peeter Inšakov.

Laste Vaimse Tervise Keskuse hoone ehitamine on vaid üks osa suurest projektist. Lisaks sellele koolitatakse veel ka personali tööks uues keskuses, arendatakse võrgustikutööd koostöös sotsiaal- ja haridussektoriga laste vaimse tervise teenuste edendamiseks ja probleemide varajaseks märkamiseks. Samuti peetakse oluliseks luua ja arendada välja regionaalsete laste vaimse tervise keskuste tööd.

Sotsiaalministeeriumi, Norra riigi ja lastehaigla koostöös käivitunud projekti kogukuludest ligi 63% moodustavad toetused, millest lõviosa on Norra finantsmehhanismi Norway Grants rahvatervise programmi panus. 37,2% kuludest kannab Tallinna Lastehaigla.
 

Lastekirurg Mari Majass saab presidendi teenetemärgi

06.02.2014

President Toomas Hendrik Ilves tunnustab Eesti Vabariigi aastapäeval teenetemärkidega mitmeid meditsiinitegelasi. Punase Risti II klassi teenetemärgi saab teiste seas ka Tallinna Lastehaigla staažikas lastekirurg, arst-konsultant dr Mari Majass.


Doktor Majass on töötanud Tallinna Lastehaiglas 1980. aasta märtsist, osakonna juhatajana aastatel 1988-2002. Ta on õpetanud välja mitmeid lastekirurge ning olnud omas ajas uute lastekirurgiliste meetodite juurutaja ning rakendaja.

2008. aastal pälvis Mari Majass Tallinna Lastehaigla elutööpreemia.

Taotluse pesidendi teenetemärgi omistamiseks dr Majassile tegi Eesti Kirurgide Assotsiatsioon.