Uudised

„Kas minu peres võiks olla ruumi veel ühele lapsele?“

29.09.2015

„Käimasoleva lapsendamise nädala jooksul kutsume inimesi mõtlema, kas nende perre mahuks kasvama veel üks laps ning kui jah, leida vastused küsimustele, kuidas oma perre sobivat last leida,“ ütleb ütleb MTÜ Oma Pere tegevjuht Sigrid Petoffer.

Üks võimalus leida nendele küsimustele vastused on MTÜ Oma Pere ja Tallinna Lastehaigla ühisseminaril „Vanemate ja lapse tervis uue pere loomisel“, kuhu on oodatud nii potentsiaalsed lapsendajad ja lapsendajapered kui ka asenduskodus elavate laste tugiisikud, kasvatajad ja eestkostjad.

Seminar toimub Tallinna Lastehaigla Mustamäe korpuse saalis 1. oktoobril algusega kell 15.

Ettekannetega esinevad lastearst Merle Paluste, psühholoog Marileen Olenko ning sotsiaal- ning tervishoiutalituse peaspetsialist Liis Saarma. Üks lapsendajapere on lubanud jagada oma kogemusi erivajadustega lapse kasvatamisest.

Eesti peredes elab 2014. aasta seisuga 954 lapsendatut, kuid endiselt on paljude lastekodulaste suurimaks sooviks kasvada kunagi „päris oma (kasu)peres“.

Vt ka TV3 uudist
 

Eesti Lastearstide Seltsi pöördumine Eesti ühiskonna poole MMSi asjus

24.09.2015

Head Eestimaa inimesed.

Lapse tervis ja heaolu on tugeva ja terve ühiskonna alus. Lapse õiguste konventsiooni kohaselt on igal lapsel õigus olla kaitstud tema elu ja arengut takistavate ja ohustavate olukordade ja isikute eest.

Eesti lastearstid on sügavalt mures ühiskonnas asetleidnud sündmuste pärast. Avalikkuseni on jõudnud uudis, kus lapsevanemad on seadnud ohtu oma laste tervise. Parimas usus on nad andnud lastele „imelist mineraalide lisandit“ MMSi (Miracle Mineral Supplement) ehk mürgist kloordioksiidi. Nähtus ei ole uus. Alles hiljuti on propageeritud lastele uriini jootmist ja erinevaid lapse tervist ohustavaid dieete. Antud näited on äärmuslikud. Seisukohad, mis eitavad üldtunnustatud teaduspõhiseid meetmeid laste elu kaitsmisel ja tervisehäirete ennetamisel, on aga laiemalt levinud. Näiteks alahinnatakse riske kvalifitseeritud ämmaemanda toeta kodusünnituse korral või vaktsinatsioonidest ja teistest haiguste ennetusmeetmetest keeldumisel.

Lapsevanemate käitumine tuleneb paljuski teadmatusest. Millegipärast ei usaldata arste ega meditsiini ajaloolist kogemust, vaid teadusliku taustata internetiportaale.

Lastearstid lähtuvad oma töös parimatest meditsiiniteadmistest. Kuid iga pere on ainulaadne. Nii peavad arstide soovitused olema individuaalsed ja arvestama pere sotsiaalset, kultuurilist, religioosset ja maailmavaatelist tausta. Meedikutel on kohustus laste tervist ja heaolu mõjutavate pere otsuste korral hinnata riske ja anda perele objektiivset informatsiooni. Vanuse ja sotsiaalse ebaküpsuse tõttu puudub lastel võimalus seista oma tervise, heaolu ja õiguste eest. Lastearstide kohuseks on olla laste kui enim haavatava ühiskonna osa advokaatideks, märgata nende tervise ohustamist, hooletusse jätmist ja väärkohtlemist ning vajadusel teavitada lastekaitsetöötajaid ja politseid.

• Lastearstid kutsuvad üles lapsevanemaid usaldama oma pere- ja lastearste ning leidma koostöös parimad lahendused lapse tervise tagamiseks. Eestis on lastele olemas kõik võimalused tänapäevase tõenduspõhise meditsiiniabi saamiseks.

• Lastearstid kutsuvad üles meediat alternatiivsete ravivõtete kajastamisel ära kuulama tõenduspõhise meditsiini argumente.

• Lastearstid kutsuvad üles Eesti poliitikuid ja ühiskonnategelasi kaasama lastearste, lastevanemate organisatsioone ja lastekaitsetöötajaid laste tervist ja heaolu puudutavatesse aruteludesse. See, mil määral ja kuidas panustatakse laste- ja perepoliitikasse, kajastub varem või hiljem rahvastiku tervises ja ühiskonna tugevuses.

Eesti Lastearstide Selts

 

Valentin Sander: „Oleme valmis oma kogemust jagama!“

22.09.2015

Neuroloogiaosakonna juhataja dr Valentin Sander räägib uhkusega kolmest aastast bakolofeenpumba paigaldamise kogemusest Tallinna Lastehaiglas ning meeskonnast, kes seda teeb.

 

Selline aparaat istutatakse kõhu pehmete kudede vahele.

Dr Valentin Sander, milline on patsiendi teekond baklofeenpumba saamiseni?

Seda, kas seadet paigaldada või mitte, otsustame meeskonnana. Kui on konkreetne haige, kellele oleme seda planeerinud, alustame testimist.
Testimise I järgus mõõdavad füsioterapeudid spastilisust numbriliselt. Testimise II etapis süstitakse talle teatud raviannuses baklofeeni ning füsioterapeutilist mõõtmist korratakse.
Kui soodne tulemus puudub, korratakse testi järgmisel päeval suurema annusega. Enne lõpliku otsuse langetamist saab teha kolm testikuuri.
Kui komisjoni otsus on positiivne ning ravist on eeldada head efekti, toimub kirurgiline operatsioon aparaadi paigaldamiseks.
Patsient viibib operatsioonijärgselt kirurgiaosakonnas, haava hooldatakse ning haiget jälgitakse võimalike kõrvalekallete osas.
Seejärel algab patsiendi jaoks optimaalse raviannuse määramine kindla jälgimisperioodi jooksul.
Nimelt võimaldavad aparaadil olevad andurid ööpäevase annuse paika timmimist.
Toimub annuse reguleerimine ning lihastoonuse alanemise saavutamine, mis loob eeldused inimesel rakendatava füsioteraapia suurema efektiivsusele.
Üks protseduur käib pumba paigaldamisega veel kaasas: patsient peab käima lastehaiglas umbes poole aasta tagant pumbareservuaari täitmas.
Palju pumpasid on Tallinna Lastehaigla patsientidele siiani paigaldatud?

Kolme aasta peale viis, mida ei olegi nii vähe, arvestades, et oleme sel alal Eestis endale teada olevalt pioneerid.
Esimese pumba sai 2012. aasta detsembris 16aastane tüdruk. Õnnestunud operatsiooni aitasid teha Saksamaa Charitee Kliiniku kirurgid ning seda rahastas Tallinna Lastehaigla Toetusfond.
Teise pumba paigaldasime juba iseseisvalt möödunud aasta novembris 21aastasele noorele daamile.
Terve aasta kuluski õppimisele ja meeskonna moodustamisele ning mullusest rahastab operatsiooni ka haigekassa, kellelt olime seda taotlenud.
Sel aastal oli meil kavas paigutada viis baklofeenpumpa. Tehtud on kolm operatsiooni, lähiajal saab pumba veel üks laps.
Otsus viienda patsiendi osas on praegu veel lahtine ja sõltub mitmetest asjaoludest.
Tänaseks võime öelda, et oleme töötanud väja süsteemi ja omandanud kogemuse. Teame, millised on operatsiooniga seotud riskid ja mida oodata. Oleme loonud edasiseks patsiendi seisundi juhtimiseks sobiva logistika, mida oleme valmis jagama ka täiskasvanute spetsialistidega.


Milline on senine tagasiside patsientidelt endalt?

Kõik patsiendid on tundnud olukorra kergenemist. Aparaadi paigaldamist ei ole kahetsenud ükski lastest ega nende vanematest.
Vastupidi, lisaks füüsiliste vaevuste vähenemisele on patsiendid paremad ka oma psüühiliselt toonuselt ning isegi nende kõnelemine on muutunud vabamaks.


Kes kuuluvad lastehaigla nn pumbameeskonda?


Neuroloog Valentin Sander (vastutab operatsiooni vajalikkuse otsuse eest),
neurokirurgid Tarmo Areda ja Andres Asser (pumba paigaldajad),
ravimiannuse reguleerimise spetsialistid ehk neuroloogidest jälgijad Kaidi Lunge ja Kadi Veri,
füsioterapeudid Kadi Kuusk ja Kaisa Karlis.


TEADMISEKS:

Baklofeenpumbaravi toob kergendust patsientidele, kelle probleem on spastilisus. Spastilisus  takistab inimest normaalsete liigutuste sooritamisel, tekitab ebamugavustunnet ja valu ning pikas perspektiivis liigeste deformatsiooni.
Pumbaravi põhimõte on, et patsiendi kõhulihaste vahele paigaldatud kõrgtehnoloogilise baklofeenpumba abil viiakse ravim, mis spastilisust vähendab, otse kesknärvisüsteemi. Vajalikud ravimikogused on sadu kordi väiksemad kui suukaudsel manustamisel ning kõrvaltoimeid saab peaaegu täielikult vältida (võrdluseks: suukaudseid spastilisusravimeid tuleb efekti saavutamiseks võtta väga suurtes kogustes ning need tekitavad kõrvalmõjudena neelamis- ja teadvushäireid ning krampe).

 

 

 

1. oktoobril on Tallinna Lastehaiglas lapsendamisseminar

16.09.2015