Uudised

Lapsed õppisid elupäästmist, suured õpetasid

20.10.2016

 

Et selleaastase rahvusvahelise taaselustamispäeva moto oli, et (ka) lapsed päästavad elusid, keskenduti tänavu laste ja koolinoorte ettevalmistamisele kriisiolukordadeks.

17. oktoobril toimunud elustamise praktilisest õppusest Kesklinna Lastepolikliinikus ning Tallinna Lastehaiglas võttis osa õpilasi Nõmme Gümnaasiumist, Reaalkoolist, Õismäe Vene Lütseumist, 21. koolist, samuti skaudid Tabasalust.

Lapsed tundsid huvi elustamise vastu nii erinevas suuruses nukkude peal kui AED aparaadiga. Mitmedki haiglatöötajad ja Tervishoiu Kõrgkooli tudengid ei pidanud paljuks treeningkoolitust ka ise uuesti läbi teha ning loomulikult said elustamisvõtetes haritud haiglas ning polikliinikus liikuvad lapsevanemad ning patsiendid.

Õppekohtadele oli välja pandud 16 mannekeeni, kõrghetkedel täitus ruum õppuritest. Kokku võis elustamispäeval osaleda enam kui 300 last, noort ja täiskasvanut.

Intensiivraviarst dr Piret Hermansoni eestvedamisel toimunud õppusel tegi koolitajate poolel kaasa 28 Tallinna Lastehaigla anestesioloogi, residenti, üliõpilast ja õde. Instruktoritena osalesid ka Eesti Punase Risti esindaja Ellen Sternhof, Regionaalhaigla parameedik Kalle Kask ning Erki Püss AB Tehnoloogiast, kes juhendas AED aparaati kasutamist.

Piret Hermanson tänab kõiki kohaletulnud õpetajaid ja õppijaid ning kiidab, et lapsed olid julged ja positiivselt meelestatud. Tema hinnangul said parima tagasiside ja õpetamiskogemuse ka arstiresidendid.

„Elustamises kehtib printsiip, et kett on nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli. Kannatanu ellujäämise seisukohalt on määrav, kas elustamisega alustatakse juba enne kiirabi tulekut. Kui mitte, pole kasu ka tipptasemel meditsiinist,“ möönis dr Hermanson. „Meie suurim mure on, et elustamist ei alustata kartusest midagi valesti teha. Aga kui kannatanul ei ole vereringet, on ta juba kliinilises surmas – halvemaks ei saa elustamine enam midagi teha.“

Enamik elustamisi toimub kodudes. Ehkki autojuhieksamitel on elustamisoskused kohustuslikud, suudab Eesti statistika kohaselt oma lähedast elustada vaid iga neljas inimene.

 

Taaselustamine

 

Leidnud nt tänaval lamava lapse, tuleks uurida, kas ta on teadvusel ja reageerib. Kui mitte, paluge aja võitmiseks kellelgi helistada häiretelefonil 112, ise asuge viivitamatult tegutsema.

Avage hingamistee, lükates kannatanu pea kuklasse. Ühe käega tõstke üles tema alalõug, teisega painutage taha otsmik. Nii liigub keel asendisse, et kui lapsel on oma hingamine, siis saab ta hingata. Kui hingamist ei teki, peab alustama elustamist.

Selleks sulgege lapse ninasõõrmed ning tehke viis suult-suule hingamist (täiskasvanu puhul parem: läbi elustamiskile, lubatud on teha ka ainult südamemassaaži) ning veenduge, et rindkere kerkib.

Vajutage 15 korda rinnaku keskele sagedusega 100x minutis.

Tsüklit jätkake intervalliga: 2 suult-suule hingamist, 15 vajutust rinnaku keskele. Elustamisega tuleks jätkata kuni hingamise taastumiseni või kiirabi saabumiseni.

 

Tallinna lastehaigla sügiskonverents

31.10.2016



Lastehaigla igasügisese konverentsi teema on tänavu: "Kaasasündinud väärarendid - diagnoosimine ja ravi". Konverents peetakse 25. novembril Laste Vaimse Tervise Keskuse saalis Mustamäel Tervise 28 algusega kell 11.
Programmi vt allpool.

PROGRAMM
10.30–11.00 Registreerimine, kohv
11.00–11.10 Avasõnad. 
           
Katrin Luts, SA Tallinna Lastehaigla (TLH) juhatuse esimees
11.10–11.30 Vastsündinute kirurgia arengust.
Matis Märtson, TLH
11.30–12.00 Kaasaegsed võimalused antenataalseks diagnostikaks.
            Ferenc  Szirko, AS ITK Perinataalkeskuse juhataja
12.00–12.15 Antenataalsed konsiiliumid.
Liis Toome, TLH
12.15–12.45 Kas kaasasündinud väärarendite ravi tsentraliseerimine on
            vajalik ja võimalik?
Mari-Liis Ilmoja, TLH
12.45–14.00 Lõuna

14.00–14.20 Aegkriitlised kaasasündinud väärarendid. Johanna Hade, TLH 
14.20–15.20 Mida olen näinud ja mida tahaksin näha?
            Andres Asser – neurokirurg, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
            Ingemar Almre – torakaalkirurg, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
            Tiit Härma – ortopeed, TLH
15.20–15.40 Kohvipaus

15.40–16.00 Kaasasündinud hemangioomid – konservatiivne ravi.

            Sirje Tarraste, TLH 

16.00–16.20 Kaasasündinud kopsuanomaaliad. Silvi Plado, TLH

16.20–16.30 Konverentsi lõpetamine


Konverentsist osavõtt annab 5 täienduspunkti.

Registreerumine kuni 15. novembrini või kuni kohti jätkub meiliaadressil:

Tiina dot Eier at lastehaigla dot ee

 

 

Lapsed kaunistasid muffineid ja kohtusid näitleja Margus Prangeliga

25.10.2016

Minu Unistuste Päev korraldas 25. oktoobril lastehaigla mängutoas muffinite kaunistamise ja söömise ennelõuna. Sündmuse krooniks oli fännide poolt sissepiiratud vabakutselise näitleja Margus Prangeli kõnelus lastega oma elukutse ilusatest, südamlikest, kentsakatest ja isegi piinlikest seikadest.

Näitleja rääkis - miks on tema lemmiknäitlejaks võrratu Ines Aru. Kuidas nad vennaga lastena õues mürgeldasid, aga igal reedeõhtul tuppa kadusid, et telelavastust vaadata. Impro-teatrist kindlate mängureeglitega, kehastumaks kellekski teiseks, kelle moodi sa tegelikult ei mõtle - mängult. Apsakatest laval, kui kaasnäitleja hilinemise tõttu tekkinud paus tuleb kuidagimoodi "täis mängida".

Kaheksa tekstiraamatu 320 lehekülje peaspüsimisest ühekorraga ja valikulisest kustumisest, kui etenduse eluaeg saab läbi. Miks on vaja raamatuid lugeda ja millised neist mõjuvad loovust vallandavalt. Suurte poiste rõõmuks loo, kuidas tema pärast üks etendus ära jäi, ja mis pärast sai. 

Kõneluse üle oli usalduslik ja soe mõõde - kui paljud lapsed ikka saaksid uhkeldada sellega, et inimene, keda nad on näinud televiisorist, tuleb nende juurde lastehaiglasse, räägib nendega isiklikult ja on selle juures lihtne nagu suur vend.

Ja küsimusi oli lastel ohtrasti.

 

Enteroviirused on liikvel, liigseks muretsemiseks põhjust pole

21.10.2016

Oktoobri keskel on jõudnud sotsiaalmeediast peameediasse Coxsackie viirusesse nakatumise sagenemise ning ohtlikkuse teema.


Kuigi harvadel juhtudel, olenevalt viiruse serotüübist, võivad enteroviirustest (sh Coxsackie) põhjustatud haigusega käia kaasas ka tüsistused, paranevad lapsed sellest tavaliselt hästi.

Postimehe ajakirjanik Marian Võsumets ja Tallinna Lastehaigla erakorralise vastuvõtu osakonna pediaater dr Ülle Uustalu (pildil) selgitavad.

 

 

Intensiivraviarst Piret Hermanson: „Lapsevanem, anna oma lapsele võimalus õppida päästma elu!“

11.10.2016

17. oktoobril on lapse elustamise praktiline õppus Kesklinna Lastepolikliinikus kell 9–12 (Ravi 27) ning Tallinna Lastehaigla fuajees kell 13–17 (Tervise 28).
Lastehaigla intensiivraviarst Piret Hermanson ütleb, et osalema on oodatud kõik huvilised, kuid eriti piirkonna koolide õpilased ning polikliinikut ja haiglat külastavad lapsevanemad ja lapsed ise. Dr Hermanson paneb lapsevanematele südamele, et ka lastele tuleb anda võimalus õppida päästma elu.

Koolitust viivad läbi Eesti Punase Risti esindja Ellen Sternhof, Tallinna Lastehaigla anestesioloogia-intensiivraviosakonna ja teiste osakondade arstid, residendid ja õed.
Õppus toimub rahvusvahelise taaselustamise päeva (16. oktoober) puhul ning selle juhtmõte on: „Lapsed päästavad elusid!“
 

Teraapiakoer Hästi käib lastehaiglas!

05.10.2016

Teraapiakoer Hästi, kes tähistas oma 4. sünnipäeva, on oodatud külaline lastehaigla neuroloogiaosakonnas. Pilt on tehtud 5. oktoobril neuroloogiaosakonna mängutoas peetud kutsu sünnipäevapeol, mille korraldas tema perenaine Maria Lint.

 

Laste Vaimse Tervise Keskuse projekti lõpukonverents „Koos kasvamine“

05.10.2016

6. oktoobril võttis Laste Vaimse Tervise Keskus konverentsiga kokku neli viimast aastat kestnud intensiivse töö hoone ehitamiseks ja sisuga täitmiseks.

Kui maja sai Euroopa Majanduspiirkonna Norra finantsmehhanismide ja Eesti riigi toel valmis juba läinud aasta augustiks, siis jätkuprojekt meeskondade väljaõpetamiseks ning töösuundade lihvimiseks on väldanud tänaseni.

 

 „Norra toel on Eesti riik käivitanud koostöös laste vaimse tervise keskuse spetsialistidega väga sisulise ja lastele vajaliku arengu, mille toetamist järgnevatel aastatel on vaja jätkata. Seetõttu ei räägi me mitte niivõrd ühe projekti lõpust, vaid väärtusliku ühistöö algusest ja jätkumisest,“ toob välja Tallinna Lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja ja projekti eestvedaja dr Anne Kleinberg.

Konverents kannab pealkirja „Koos kasvamine“, mis sümboliseerib koostöö jätkuvat arendamist nii laste vaimse tervise keskuse laste ja nende peredega ning võrgustiku- ja koostööpartneritega.

Tutvuda saab keskuse töö ja tegevustega, lastepsühhiaater Hakan Jarbin teeb ettekande suitsidaalsuse hindamisest ja ravist, psühhoterapeut Anneli Bryntesson tutvustab käitumisteraapia rakendamise põhimõtteid ning Anna Freudi Keskuses töötav Gabrielle Leesi Story Stem hindamismeetodit nii ettekandena kui pärastlõunases töötoas.

Päeva teise poole töötubades saab osaleda keeruliste patsientide juhtumiarutelus dr Hakan Jarbini eestvedamisel või tutvuda noorukite söömishäirete ravipõhimõtetega Maudsley meetodil keskuse lastepsühholoogi ja pereterapeudi Anna Haasma käe all.

 

Projekti teetähised

Laste Vaimse Tervise Keskuse projekti heakskiitmine sai teatavaks 2012. aasta novembris ja leping selle käivitamiseks Norra Kuningriigi suursaadiku, sotsiaalministeeriumi ja Tallinna Lastehaigla esindajate juuresolekul allkirjastati 23. mail 2013.

Uue hoone ehitustööde planeerimisega ja projekti koolitus- ning arendustegevustega alustati kohe pärast lepingu allkirjastamist. Uus keskus avati 27. augustil 2015.

Projekti käigus on koolitatud nii Laste Vaimse Tervise Keskuse spetsialiste kui võrgustikupartnereid.

Keskuse spetsialistid on osalenud peamiselt diagnostikavahendite, ravi- ja teraapiapõhistel koolitustel ning õppereisidel Norras ja Soomes. Toimunud on meeskondade - ja juhtumipõhised supervisioonid ning psühhofarmakoloogia seminarid arstidele. Olulised on olnud õdede juhtumiarutelud, koolitused ja õppereisid.

Korraldatud koolitusi paljudele meie töös olulistele võrgustikuspetsialistidele: koolitervishoiuõed, lasteaia- ja kooliõpetajad, perearstid ning -õed, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, et tagada paremal tasemel võrgustikutöö laste ning perede abistamiseks ja toetamiseks.

Projekti ühe arendustegevuse -out-reach teenuse- elluviimise praktiliste kogemuste põhjal töötati välja koos Tartu Kliinikumi kolleegidega tänane Haigekassa koduravi teenus. On olnud hea koostöö ja ühiste koolituste korraldamine kõikide regionaalsete laste vaimse tervise keskustega.

Projektitöö on hõlmanud ka osalemist laste väärkohtlemise süsteemi arendamises.

Olulise teetähisena on selle aasta lõpus vajalik koostöös Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumiga tagada  nii meie kui kõigi teiste regionaalsete keskuste jätkusuutlikkus järgmisteks aastateks, et jätkata abi vajavate laste ja nende perede stabiilset aitamist.

 

Raha

Laste Vaimse Tervise Keskus kerkis Norra finantsmehhanismi rahvatervise programmi toel ning selle enam kui 6,6 miljoni eurosest kogueelarvest 3 542 179€ on Norra riigi toetus, 624 750€ Eesti riigi kaasfinantseering ning ülejäänu haigla omafinantseering.

Pildil meenutus 2013. aastast lepingu allkirjastamisest Taavi Rõivasega

 

Tallinna Lastehaigla psühhiaatriakliiniku noorukite osakonnal täitus 15 tegevusaastat

03.10.2016

3. oktoobril pidas psühhiaatriakliiniku noorukite osakond töötajate ja partnerite seltsis sünnipäeva.

Vaimse tervise häired moodustavad enam kui neljandiku Euroopa haiguskoormusest. Riskikäitumise all mõistetakse kõiki selliseid käitumisviise, mis ohustavad nooruki füüsilist või psühhosotsiaalset arengut. Mida parem on laste hinnang koolikliimale ja mida paremad on tema suhted vanematega, seda vähem riskivalt lapsed käituvad, kinnitavad erinevad terviseuuringud.

Eesti koolilaste tervisekäitumine on hetkel Euroopa kehvemate hulgas ning vajadus psühhiaatrilise abi järele on pidevalt kasvanud.
Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse noorukite osakond ongi mõeldud riskikäitumisega noorukitele vanuses 11-18 aastat. Suunamise aluseks on noore käitumisprobleemid, raskused koolis, s.h. õpiprobleemid ja koolikohustuse eiramine, sõltuvusainete tarvitamine või selle kahtlus, ennasthävitav käitumine, kohanemisreaktsioonid ning tundeeluhäired. Ravimeeskonda kuuluvad psühhiaater, psühholoog, pereterapeut, õed ja noorsootöötajad, loovterapeudid, sotsiaaltöötaja ning vajadusel ka muude erialade spetsialistid.


Uues Laste Vaimse Tervise Keskuses
Alates eelmise aasta sügisest kolis osakond uutesse ja avaramatesse ruumidesse Laste Vaimse Tervis Keskuses. Noorukite osakonnas on kuus voodikohta, palatid on ühe- ja kahekohalised. Noorukite kasutada on veel spordisaal, erinevate võimalustega mänguväljak ja puhkeruum ühistegevusteks. Neil on võimalus kaasa rääkida oma keskkonna mugavamaks ja isikupärasemaks muutmisel, võimalus valida erinevate vaba aja tegevuste vahel.
Keskmiselt veedavad noored osakonnas 10-14 päeva. Igapäevase töö osaks on ühistegevused noorukitega koos käitumise vaatlemisega, vajalike uuringute - nii meditsiiniliste kui ka psühholoogiliste läbiviimine ning erinevate psühhoteraapiate rakendamine. Meeskonna eesmärgiks, lisaks ravile ja diagnostikale, on luua toetav ja turvaline keskkond, pakkuda ea- ning võimetekohast tegevust ja võimalust oma probleemidega tegeleda. Oluliseks osaks päevaplaanist on osalemine haiglakooli õppetöös, et taastuks normaalne igapäevane rutiin ja õpiharjumused. Osakonna eripäraks on tihe võrgustikutöö ning infovahetus kõigi osapoolte vahel.


Ajalugu
Vaadates tagasi osakonna loomise algusesse, siis üheksakümnendate lõpus süvenes vajadus sõltlaste osakonna järele, sest üledoosi saanud lapsi polnud haiglaravi järel kusagile saata. 2001. aastal rajati lastehaigla neuroloogiaosakonna juurde Soome eeskujul psühhiaatriaosakond sõltuvushäiretega lastele Tiina Keldrima juhtimisel. Algusest oli kohe selge, et tööpõld on laiem ning tegelikult on vaja multidistsiplinaarset keskust. 2004. aastal loodi psühhiaatriateenistus, mille juhatajaks sai Anne Kleinberg, kes asus Laste Vaimse Tervise Keskuse visiooni edasi arendama. 2011 septembris etendasid senisest võitlusest väsinud ent lootusrikas psühhiaatriaosakond oma 10. sünnipäeval Vanalinna muusikamajas pantomiimi „Kitsas!“. Esimesest reast jälgis toimuvat toonane sotsiaalminister Hanno Pevkur. 2012. aasta sügisel saab selgeks, et uued ruumid ja uus keskus tuleb.
See on olnud oluline ja väljakutseterohke teekond tänasesse päeva, millesse on panustanud nii tublid ja pühendunud meeskonnaliikmed kui ka erinevad olulised partnerid ning toetajad. See on punkt, kus on heameel öelda aitäh kõigile senistele toetajatele ning minna uute sihide suunas edasi, et pakkuda kvaliteetset teenust abivajavatele lastele ja nende peredele.
Laste Vaimse Tervise Keskus kerkis Norra finantsmehhanismi rahvatervise programmi toel ning selle enam kui 6,6 miljoni eurosest kogueelarvest 3 542 179€ on Norra riigi toetus, 624 750€ Eesti riigi kaasfinantseering ning ülejäänu haigla omafinantseering.

Fotomeenutus Laste Vaimse Tervise Keskuse nurgakivi panemise peolt.