Uudised

Jaapanlased tunnevad huvi laste vaimse tervise keskuse töö vastu

22.02.2016

22. veebruaril külastasid Laste Vaimse Tervise Keskust Jaapani teadlased.

Keskuse tegevuse vastu tundsid huvi ja võtsid kontakti teadlased eesotsas professor Satoru Takahashiga (pildil keskel) Tokyo Gakugei ülikoolist . Nende peamised uurimisvaldkonnad on seotud erivajadustega laste toimetulekuga hariduses ja erinevate arenguprobleemidega. Varasemalt on nad tutvunud erivajadusega lapse abivõimalustega ka Põhjamaades.

Pärast sõbralikku kohtumist väljendasid jaapanlased nähtu üle heameelt ning tõid võrdluseks, et nende kodumaal on vaimse tervise probleemid üha enam hakanud esile tõusma seoses sealses ühiskonnas levinud mentaliteediga palju töötada ja vähe puhata. Sama puudutab ka noori ja lapsi.

Võõras ei ole jaapani lastele ka internetisõltuvus, mis viib võõrandumiseni ja isoleerumiseni. Külaskäigu kohta vaata teleuudist siit
 

 

Külaskäigul olevasse teadlaste gruppi kuulusid:
1. Mr Takahashi / Satoru - Professor of National University Corporation  Tokyo Gakugei University, Ph.D.
2. Ms Tabe / Ayako - lecturer of Osaka University of Health and Sports Sciences, Ph.D.
3. Mr Ishikawa / Izumi - Associate Professor of National University Corporation Nagasaki University, Ph.D.
4. Ms Naito / Chichiro - Assistant Professor of Shiraume Gakuen University
5. Mr Ishii / Tomoya - ex-JICA International Japan Overseas Cooperation Volunteers
6. Mr Noda / Subaru - Master Course Student of Graduate School of National University Corporation Tokyo Gakugei University
7. Ms Shibata/Mao - Undergraduate Student of National University Corporation Tokyo Gakugei University

 

Lastehaigla elutööpreemia sai kirurg Ann Paal ja kolleegipreemia Regionaalhaigla neurokirurg Rein Viilu

23.02.2016


Päev enne seda, kui Eesti Vabariik saab 98 aastat vanaks, peeti Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse saalis pidulik hommikuaktus, kus kõneles Riigikaitse komisjoni liige Madis Milling ning autasustati lastehaigla elutöö- ning kolleegipreemia saajaid.

Elutööpreemia sai lastekirurg Ann Paal, Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavaler 2008 ja Eestimaa Uhkuse tunnustuse laureaat 2007. Dr Paal on vaieldamatu liider SpBHC haigete ravimisel, kes alustas 30 aastata tagasi vesipea- ja seljaajusongaga laste probleemide lahendamist nullist. Aastatega on ta loonud ja ehitanud üles terve süsteemi nende patsientide abistamiseks, alustades läbirääkimistest haigekassaga, et oma seisukohti tõestada, kuni selle ala tippspetsialistide toomiseni Eestisse, et saada kogemusi „oma haigete“ elukvaliteedi parandamiseks. Lisaks on dr Paal loonud hüdrotsefaaliaga või seljaajusongaga sündinud lastele toetusgrupi ja seltsi.
Patsiendid on temaga oma võitlusi võidelnud mitme aastakümne jooksul ja jäänud võitjaks.
Alati positiivse mõttega abiks nii patsiendile kui ka kogu perekonnale.  Nii mõnestki patsiendist on saanud õnnelikud lapsevanemad.

Sel aastal esimest korda välja antava lastehaigla kolleegipreemia pälvis PERHi  neurokirurg Rein Viilu, kes alustas arstikarjääri konservatiivsel erialal ja muutis selle kirurgiliseks. Ta on Aasta Arst 2010, kes on öelnud, et vaatamata haruldaste haiguste harvale esinemisele pole tal kunagi igav hakanud.
Lastehaigla arstide hinnangul on dr Viilu suure südamega kolleeg, kelle panus laste ravis on silmapaistev. Pikki aastaid on ta aidanud konsulteerida väga paljusid lapsi, sh raskete kesknärvisüsteemi kasvajate ravimisel.
Ta on kuulanud alati  rahulikult ja süvenenult ära probleemid ning tulnud appi siis, kui olukord on lootusetu – teiste jaoks. Tavalistelt jääb dr Viilu probleemi lahendamisel võitjaks.
Dr Viilut saab iseloomustada ka kui äärmiselt südamlikku, koostöövalmit inimest, kes tuleb appi nii ööl kui päeval; olles ise seejuures imeliselt lihtne ning kaasinimesi austav natuur oma suurtele teadmistele vaatamata.


Preemiatest veel

Mõlema preemia nominendid pakkusid välja lastehaigla osakondade ja üksuste juhid ning valiku langetas preemiakomisjon, kes pidi valiku tegema suure hulga kandidaatide seast.
Statuudi järgi on elutööpreemia nominant suurema osa oma tööaastatest töötanud lastehaiglas, omandanud kõrge kvalifikatsiooni oma erialal, olnud eriala liider ning eeskujuks ja õpetajaks noortele kolleegidele. Preemia suurus on 3200 eurot.
Kolleegipreemia (1000 eurot) omistatakse aga väljaspoole lastehaiglat arstile, kes omab kõrget erialast kvalifikatsiooni, on aidanud kaasa innovatiivsete diagnostika- ja ravivõtete kasutuselevõtule lastehaiglas ning on oivaline kolleeg.

 

 

 

Kuidas aidata seksuaalkäitumisprobleemidega last?

18.02.2016

16. veebruaril justiitsministeeriumi ning Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse koostöös toimunud koolitusel räägiti sellest, kuidas aidata lapsi, kel on seksuaalkäitumisprobleemid või teisi kahjustav seksuaalkäitumine.

 Juhend: laste seksuaalkäitumise ohumärgid

Laialdasi kogemusi selliste lastega töötamise kohta jagasid Taani Janus Keskusest Mimi Strange ning Maja Leth Laursen.

Kõige levinuma müüdina tõid eksperdid välja arvamuse, et lapsed, kes teisi väärkohtlevad, on  olnud ise  väärkoheldud. Selline kogemus on Janus Keskuse hinnangul kolmandikul väärkohtlejatest.

Ühtlasi tutvustasid Strange ja Laursen Taani taastava õiguse meetodit, kus väga hoolika ning asjatundliku ettevalmistusega kasutatakse lepitamist peresisese, õdede-vendade vahelise seksuaalse väärkohtlemis puhul. Koolitajad rõhutasid, et kuigi laste teod võivad tunduda hirmsad, on lapsed ise toredad nagu lapsed ikka – ning vajavad, et neid aidataks.

Kindel on ka see, et enne sotsiaaltöötajate kaudu Janus Keskuseni (Eesti puhul nt sotsiaalsüsteemi vaatevälja) jõudmist peaks olema keegi juba varem märganud lapse abivajadusi (diagnoosimata käitumishäired, hooletussejätmine, kiindumussuhteprobleemid, perevägivalla pealt nägemine, vägivalla kogemine, ülemäärane huvi kõige seksuaalse vastu jne).

Järeldus kõigile: alati saab tegeleda rohkem ennetusega, sh märgata ohvri kõrval ka abivajavana last, kes teisi enda seksuaalkäitumisega kahjustada võib. Selleks, et seda teha osata, on Janus Keskus välja töötanud valgusfoori põhimõttel töötava baromeetri, mis lähiajal kohandatakse ka Eestis kasutamiseks.

Iga lapsevanem ja spetsialist saab lähtuvalt lapse vanusest hinnata, kas lapse seksuaalsusega seotud käitumine on normaalne, rohkemat tähelepanu või kohest sekkumist vajav. Kuni baromeeter valmib ka eestikeelsena, saate tutvuda siin oleva juhendiga, mis on koostatud varem valminud materjalile tuginedes.

Janus Keskuse kohta vaata lisaks siit

Seminari toimumist rahastati justiitsministeeriumi toel ning Norra toetuste programmi „Rahvatervis“ projekti „Laste Vaimse Tervise Keskuse loomine“ vahenditest.