Uudised

Lootus kõige raskema epilepsiavormiga lastele

03.05.2018


 Mail said uut lootust need epilepsiahaiged Eesti  lapsed, kelle haigus on olnud kõige raskekujulisem ning kelle puhul on ammendatud kogu senine medikamentoosse ja kirurgilise ravi arsenal.

Neuroloogiaosakonna vanemarst dr Valentin Sander tunneb rõõmu, et Tallinna Lastehaigla on järjekordse läbimurde ootel ning pioneer oma valdkonnas. 8. mail tehti Tallinna Lastehaiglas esimesed kaks näidisoperatsiooni Eestis uitnärvistimulaatori paigaldamiseks epilepsiahaigetele patsientidele.

Opereerima oli kutsutud Kuopio neurokirurg Arto Immonen.

Edaspidi saab lastehaigla neid operatsioone viia läbi iseseisvalt, ette on valmistatud neuroloogist ning neurokirurgist koosnev meeskond (neurokirurg on dr Tarmo Areda).

 

Tõsi, dr Valentin Sanderi ettekirjutusel on uitnärvistimulaatoreid paigaldatud varem juba viiele lapsele ja ühele täiskasvanule (viimane jõudis mõned aastad tagasi täiskasvanuikka), kuid kõik need operatsioonid sooritati Soomes ning seda kahel põhjusel: seni polnud haiglal välja panna implantaadi paigaldamiseks vajalikku kogemust ja meeskonda ning Eesti Haigekassa ei olnud veel võimeline stimulaatori paigaldamise kulusid enese peale võtma.

Kõrgtehnoloogiline pisiseade maksab oma väiksusele vaatamata üle 20 000 euro.

 

Mida operatsioon täpsemalt kujutab ning kellele see on suunatud?

Valentin Sander:

Eestis on umbes 7000 epilepsiahaiget – arvestuslikult kolmandik neist saab terveks, kolmandik elab hästi ravimitega ja kolmandik on neid, kelle haigus on ravile allumatu.

Ravimeetod on suunatud nendele, kellel on sagedased mitteravitavad epileptilised hood, mida ei saa leevendada ei ravimitega ega kirurgiliselt.

Meetod pole küll kuratiivne (ei tervenda), ent muudab nende inimeste elu paremaks: krambid lähevad kergemaks, epilepsiahood jäävad harvemaks ja lühemaajaliseks.

Siiski on ka mõningaid selliseid seisundi paranemisi seadme implanteerimise järel, kus patsiendid on sisuliselt oma hoogudest lahti saanud.

 

Milles seisneb seadme toime?

See istutatakse naha alla ja juhe kinnitatakse vasaku uitnärvi külge. Masin saadab inimese poolt seadistatud ja reguleeritud impulsid, mis mõjuvad epilepsiaprotsessile pärssivalt, peaajju.

Aparaadi seadete optimeerimine võib võtta aega, arvestada tuleb 45 erineva parameetriga, kuid kui impulsside tugevus, seeriad ja intervallid on paigas, võib see imet teha.

 

On üks laps, kes langetõvehoogude tõttu väga tõsiselt kannatab, kelle puhul olite tõepoolest kõiki mõeldavaid ravimeetodeid kasutanud ja sunnitud taas ja taas tõdema: paraku ei olnud sellest abi. Kas nüüd lõpuks on olemas lahendus selle poisi jaoks?

Jah, see väike poiss on üks kahest lapsest, kes 8. mail uitnärvistimulaatori saab.

 

 

 

Lastekaitsepäeva tähistamisest haiglas

31.05.2018

Tallinna Lastehaigla patsiente ootas juba 31. mai õhtul kaks võimsat üllatust: esimene oli haiglahoovil toimunud Kuljuse tantsuetendus, mida peetakse igal lastekaitsepäeval juba 36. aastat järjest, vaatamata ilmale, ning kohtumine Enduro maailmameistrivõistluste mootorratturite Matteo Cavallo ja Priit Bienega (pildil äärmised) kirurgiaosakonna mängutoas, kus kõik osalejad said mälestuseks autogrammidega postrid ning küsida tähtsaid küsimusi sportlastelt endilt.