Uudised!

Iga laps on elamist väärt

25.10.2023

Täna (25. oktoobril) tähistati juba 10. korda seljaajusonga- ja vesihaigete maailmapäeva. Eesti Seljaajusonga- ja Vesipeahaigete Seltsi ja selle kauaaeagse presidendi, Lastehaigla arsti dr Ann Paali eestvedamisel toimus see Tallinna Sadama D-terminalis.

Enda kõnes selgitas dr Paal, et ta töötab Lastehaiglas igapäevaselt lastega, kellel ei ole olnud õnne sündida tervena ning täpsustas, millist rolli selles mängib foolhape – rohkem tuntud kui vitamiin B9.

„Iga elu on elamist väärt! Täna tähistatakse 72 riigis seda päeva, et sünniksid terved beebid, ja need, kellel ei ole olnud õnne sündida tervena, oleksid meie tähelepanu ja meie hoole all“, ütles dr Paal.

Samuti tänati Tallinna Sadamat, kes andis võimaluse hoida D-terminalis korjanduskaste, kuhu kogunenud raha läheb Eesti rahvuskultuuri fondi Kellukese allfondi stipendiumiseks, millega toetatakse puuetega laste ja noorte õpinguid, tegevust spordi ja kaunite kunstidega.

Muusikalist külakosti pakkusid kaks kollektiivi: Kose huvikooli noorte puhkpilliorkester (dirigendid Olev Roosa ja Kaili Pern) ning Tallinna Sadama segakoor Laulude Lemmik (dirigent Katrin Järvlepp).

Eesti Seljaajusonga- ja Vesipeahaigete Selts Kelluke, mis ühendab u 250 haiget, on Rahvusvahelise Spina Bifida ja Hüdrotsefaalia Föderatsiooni liige.

Selts kutsub üles kõiki, kes järgnevate aastate jooksul D-terminalist laia maailma sõidab, peatuma metallikunstnik Mati Karmini installatsiooni kõrval, mõtisklema elu suuruse üle, olles tänulik tervise eest ja märkamaks, millised ilusad inimhinged meie ümber tegelikult elavad koos oma kaunite külgedega.

Vanem saab last saata kuni operatsioonitoani

18.10.2023

Tallinna Lastehaiglas on nüüd lapsevanemal võimalus saata oma last operatsioonituppa ja olla lapsele toeks kuni lapse uinumiseni.

 „Mul väga hea meel, et Tallinna Lastehaiglas on vanematel võimalik kuni lapse uinumiseni operatsioonitoas viibida ja oma lapsele toeks olla.

Sellega saab vältida operatsioonieelset stressi ja vähendada operatsiooniga kaasnevat ärevust. Rahulikumad lapsed on ka rohkem koostöövalmis,“ tõdes lastehaigla anestesioloogia ja intensiivraviosakonna anestesioloog Johanna Hade.

 

„Emaga operatsioonituppa“ on lastehaigla tutvustav video, mida vaadates saab vanem koos lapsega operatsiooniks ette valmistuda ning ülevaate tegevuste järjekorrast, mis operatsiooni eel ja järel ees ootavad.

Videot saab vaadata siit: https://youtu.be/nNMt3idtR-0

„Senised tulemused on näidanud nii meie patsientide kui ka nende vanemate rahulolu selle projektiga,“ sõnas Tallinna Lastehaigla kirurgiakliiniku juhataja Matis Märtson. Ta lisas, et kuigi lastehaigla operatsioonitoad ei ole projekteeritud selliselt, et need arvestaksid vanemate operatsioonituppa kaasamisega, on personal selle võimaluse ikkagi loonud. „Loodame peatselt töötada tingimustes, mis arvestavad meie patsientide ja nende saatjate ootusi, vähendamata kirurgilise töö efektiivsust ja ohutust,“ lisas dr Märtson.

„Tallinna Lastehaigla teeb järjekordseid samme, et muutuda veelgi rohkem patsiendisõbralikuks ja tõsta selleläbi patsientide ravi kvaliteeti. Lastehaigla võimaldab nüüd ühel vanemal tulla lapsega operatsioonituppa, jääda lapse juurde ja lapsel on võimalik oma ema või isa käest kinni hoida kuni narkoosi alguseni. Käesolev projekt aitab kaasa nii lapse kui ka lapsevanema stressi vähendamisele ja läbi selle veelgi paremate ravitulemustele,“ ütles Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Konstantin Rebrov.

Lastehaigla anestesioloog Johanna Hade sõnul on senine vanemate kaasamine operatsioonile tulekul näidanud end väga positiivsest küljest – nii lapsed kui ka nende vanemad on rahulikumad ning loodud on paremad eeltingimused operatsiooni läbiviimiseks.

„Vanemad pakuvad lastele turvatunnet ja nende kohalolu aitab lastel leevendada ärevust. Meie tööks on lisaks ohutu anesteesia läbiviimisele ka stressiallikate minimeerimine ja seeläbi nii laste kui na nende vanemate ärevuse ja hirmu leevendamine,“ rääkis dr Hade.

Ta lisas, et siiski tuleb pidada meeles, et vanemad, kes on ise ärevad ning kannavad oma emotsioonid kergesti üle lastele, võivad seeläbi muidu koostöövalmis lapsele põhjustada lisaärevust. „Lapsevanem on operatsioonitoas pakkumas tuge oma lapsele. Lastehaigla personal selgitab lapsevanemale operatsioonitoas toimuvat ja juhendab vanemat, kuidas lapsele kõige paremini toeks olla. Narkoosiarst hindab operatsioonile saabudes lapse seisundit ja vanema valmisolekut ja lubab võimalusel vanemal kuni lapse uinumiseni juures viibida.“

Lastehaigla aastapäevakonverents keskendub toitumisele ja söömishäiretele

06.10.2023

Lastehaigla aastapäevakonverents toimub sel aastal 1. detsembril Kaja Kultuurikeskuses ja lisaks toimub veebiülekanne. 

Konverentsil kajastatakse tõenduspõhiselt, kuidas toitumine võib tervist mõjutada nii tervetel kui ka söömisprobleemidega lastel ja noortel.

 

Konverentsil teevad ettekanded meie haigla arstid ja spetsialistid ja külalised väljastpoolt haiglat. Konverentsi välisettekandja on dr Virva Sankala Soomest.

Konverentsi modereerivad dr Ülle Einberg, dr Mari Laan ja dr Anne Kleinberg.

Konverents on tinglikult jaotatud nelja teemaplokki (ajaliselt kolm sessiooni)

1.            Normaalne ealine toitumine

Selles plokis saab ülevaate kaasaegsetest seisukohtadest normaalse ealise toitumise osas ja tuuakse välja viimasel ajal aset leidnud suuremad muutused ja olulisimad kultuurilised eripärad normi mõistmisel, mis loob ka aluse toitumishäire defineerimiseks.

2.            Tänapäeva toitumistrendid ja laps

Selles plokis kirjeldatakse tänapäeva levinud toitumistrende – veganlus, taimetoitlus, toortoitumine jm ning nende peres harrastamise mõju lapse (kehalisele) tervisele.

3.            Söömiskäitumise muutused (söömishäired, isumuutused) kehalise haiguse ilminguna

Selles plokis defineeritakse söömiskäitumise muutused (lähtudes teemaplokis 1 esitatust) ja esitatakse algoritm söömiskäitumise muutusega pediaatrilise patsiendi esmaseks käsitluseks. Ühtlasi tutvustatakse valikuliselt söömiskäitumise muutusena avalduvate mittekirurgiliste ja kirurgiliste haiguste kaasaegset käsitlust.

4.            Söömishäired psühhiaatrias

Selles plokis tehakse ülevaade söömiskäitumise muutusest psüühikahäire sümptomina ja keskendutakse valikuliselt uuemale teabele erinevate vanusgruppide söömishäirete diagnoosist ja teraapiast.

Konverents on suunatud nii perearstidele- ja õdede, lastearstidele ja -õdedele ning teistele spetsialistidele. Arvestades toitumistemaatika kasvavat akuutsust ühiskonnas, pakub see kindlasti laiemat kõlapinda väljaspool meditsiinilisi ringkondi.

 

Konverentsile saab registreeruda google vormi kaudu