Uudised!

Kuidas läheb meie nelikutel?

01.09.2023

 1. septembril said kolmekuuseks lastekaitsepäeval sündinud nelikud. Palju õnne väikestele ja perele!

 

Kui nelikud vanematega lastehaiglasse saabuvad, tuleb neile uksi päris pikalt lahti hoida ̶ kumbki vanem toimetab haiglauksest sisse kaks, ja kokku neli turvatooli, igaühes neist väike inimene.

Kuidas nelikute nimed on?

Mark, Mira-Maria, Marius, Matias, tutvustab ema Irina. Meil on kolm poega ja üks tütar, lisab isa Grigori. 1. juunil sündinud nelikutega kokku on peres kuus last ja pere ise kaheksaliikmeline.

Kuidas teil läheb?

„Normaalselt.“ Mõlemad vanemad naeravad. „Käime jalutamas, sõitsime isegi bussis nendega,“ räägib ema Irina.

„Meil ei ole praegu suurt autot. Arsti juurde tuleme taksoga, mujale, kesklinna, jalgsi ja ühistranspordiga. Tänu sellele oleme palju tähelepanu saanud. Inimesed vaatavad, küsivad – kas teil on kahed kaksikud? Meil on nelikud!“

Kui nad sündisid, siis natukese aja pärast jõudsite Tallinna Lastehaiglasse?

„Tüdruk oli meil nädalane kui tuli lastehaiglasse haiguse kahtlusega, õnneks operatsiooni ei läinud vaja. Mina olin poistega sünnitushaiglas. Kui tütrel oli juba parem, toodi meid kõiki siia lastehaiglasse kokku. Meil on siin täiesti oma personal,“ tunnistab ema Irina, „oleme nii lähedaseks saanud nagu üks suur pere. Siin kõik teavad meid.“  

Nüüd käib nelikute pere beebidega Tallinna Lastehaiglas korrapärastel läbivaatustel ja füsioteraapias.

Ema Irina: „Kõik on kontrolli all.“

Kuidas nelikud söövad ja magavad?

„Huh… natuke magavad, natuke söövad, öösiti on see muidugi kuidas kunagi. Kui päev oli emotsionaalsem, elavad nad öösel seda läbi. Käisime näiteks loomaaias, bussiga, seal oli mitmikute kokkutulek.“

Kes teid kodus abistab?

Praegu meil on minu õde külas, meil on lapsehoidja ka linna poolt ja isa on veel puhkusel.

Olete Tallinna Lastehaiglas jälgimisel järgnevad kaks aastat? Kas see on emale-isale kergem?

Ma arvan küll, me teame siinseid spetsialiste, tunneme personali, lapsed kasvavad samuti nii, et tulevad heameelega oma arsti juurde, ei tunne võõrastust.

Marius on neist kõige rahulikum. Mira-Maria on aga kõige algataja, kui tema nutuga alustab, siis on poisid kohe järel. Nad on nüüd kolmekuused. Räägitakse, et mitmikute areng on kaks kuud tagapool, aga mina nii ei ütleks. Nad on tublid.

Neljast turvatoolis kostab käginat. Poisid imevad lutti, Mira-Maria teeb häält ja saab kohe ema sülle. Isa haarab sülle ühe poistest ja õendusjuht Vera veel ühe. Üks väikestest, Marius, jääb rahulikult turvatooli.

Kuidas te lastehaiglasse saate?

Kui suur takso tellida, on ühe suuna sõit on 40 eurot, kaks suunda 80. Täna tellisime kaks tavalist taksot, sest suuri autosid polnud. See ongi põhiline probleem, linnas liikumine. Neli käru kokku liinibussis ja kui on lühike buss, siis on kogu ruum täidetud. Põhiline mure ongi see, et magada ei saa ja teiseks, liikumine, sest suurt autot pole. Liikuda on nendega hästi keeruline. Oma väikest bussi oleks vaja.

Nad on iseloomuga, kinnitab lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonna õendusjuht Vera Nikolajeva, kes on nelikutele suureks toeks.

 

Foto: Regina Lepmets

ARSTI KOMMENTAAR

Liis Toome, Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonna juhataja

 

Lapsed kasvavad ja arenevad ilusti. Üks lastest jõudis meie haiglasse suhteliselt vara, Mira-Marial oli kahtlus enneaegsete soolehaigusele, aga tüdrukul läks hästi ja soole operatsiooni ta ei vajanud. Peagi tulid ka vennad õele lastehaiglasse järele ja kogu pere oli jälle koos. Esmase haiglaravi järgselt haiglaukse sulgemisega aga ei lõpe kõik mured. Lapsed ja pere vajavad erinevat abi kauem.

 

Laste jälgimine toimub nüüd Riskivastsündinute keskuses. Sama meeskond, kelle hoole all nelikud ja ema olid lastehaiglas, jätkab koos laste ja perega vähemalt paar järgmist aastat. Lastel on siiski omad spetsiifilised enneaegsuse probleemid ja risk võimalikele kõrvalekalletele tervises ja arengus.

 

Riskivastsündinute keskuse meeskond alustab laste raviga juba sünnijärgselt. Põhimõte on, et üks ja seesama lastearst ning füsioterapeut jätkavad nendega kogu järgneva aja – esmasest haiglaravist väikelapseeani. Otseses meeskonnas on lastearst, lasteõde, füsioterapeut, neuroloog, logopeed, imetamisnõustaja, psühholoog ja kliiniline toitumisterapeut. Logopeed tegeleb esimesel eluaastal peamiselt söömis- ja neelamishäiretega, kliiniline toitumisnõustaja jälgib laste kaalu ja energiatiheda ning vajaliku toidumenüü koostamist. Psühholoog ja hingehoidjad pakuvad tuge vanematele.

 

Riskivastsündinute keskusel on koostöö lastehaigla kõigi eriarstidega. Samuti on meil tagatud kõik kõrgema etapi uuringud ja erialaspetsialistide pädevus.

 

Nagu nelikute ema toredasti ütleski – siin on kõik tuttavad ja siia on kodune tulla.

Kes on riskivastsündinu?

See on vastsündinu, kellel on sündides teatud risk oma edasisele tervisele ja arengule. Näiteks kui laps on sündinud väga enneaegsena enne 32 täisrasedusnädalat, kuid ka küpsemad enneaegsena sündinud lapsed, kellel on kaasuv tõsine probleem. Ka ajalised vastsündinud, kes on sündinud näiteks asfüksias (verevoolu või gaasivahetuse häire), tõsise infektsiooni või väärarendiga. Risk võib olla seotud ka läbitehtud pika intensiivraviga ja teatud toimingutega või hoopis sotsiaalne (näiteks ema alkoholi- või narkosõltuvus). Kõik need väga erinevate riskidega lapsed kuuluvad meie riskivastsündinute keskuses jälgimisele ja ravile ning neid jälgitakse vähemalt väikelapseeani. Läbiviidud uuringud on näidanud rõõmustavaid tulemusi – aastatega on laste tervise- ja arenguprobleeme jäänud tunduvalt vähemaks ning paranenud on laste elukvaliteet.

 

Allikas: Liis Toome, Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonna juhataja