Uudised!

Kaasasündinud südamerikete teadlikkuse nädal seab fookusesse südamerikke õigeaegse avastamise olulisuse

04.02.2022

7.–14. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist kaasasündinud südamerikete nädalat, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust kaasasündinud südamerikete olemasolust, nende jälgimise ja ravimise vajadusest ning võimalustest.

Kaasasündinud südamerikete teadlikkuse nädal kannab nime „Väikesed südamekangelased“, mis viitab väikelapseeas korrigeeritud südameriketele – väikestel südamekangelastel ja nende peredel on lapse kooliminekuks selja taga juba vapralt üle elatud südameoperatsioon.

Tartu Ülikooli Kliinikumi 3. kliinilise valdkonna juhi ja südamekliiniku arst-õppejõu Alar Irsi sõnul on viimastel aastatel suur osa tähelepanust tervishoius püsinud COVID-19 pandeemial ja selle ületamisel, mistõttu on oluline tuletada meelde ka teiste haiguste puhul vajalikku varajast sekkumist või hoolikat jälgimist. „Kaasasündinud südamerikke õigeaegne diagnoos ja ravi ning korraline jälgimine võimaldab patsiendile hea kvaliteediga elu. Sealjuures võib hilinenud diagnoos teatud juhtudel muuta ravi võimatuks. Parimat ravi saab pakkuda kaasasündinud südamerikete puhul vaid nii erialaülese kui haiglatevahelise koostöö käigus,“ rõhutas dr Irs. Seetõttu on liitunud nädalaga „Väikesed südamekangelased“ ka Tallinna Lastehaigla ning Eesti Kardioloogide Selts.

Kvaliteetse ravikäsitluse tagamiseks toimub kaasasündinud südameriketega laste ravi- ja jälgimine nii Tartu kui Tallinna lastekardioloogide poolt, kelle otsusel ja suunamisel toimub südamerikete kirurgiline ravi. Eestis toimub kaasasündinud südamerikete korrigeerimine Tartu Ülikooli Kliinikumis, seda olenevalt rikkest kas avatud operatsiooni või veresoonekaudse metoodika abil. Nii on professionaalsel ja erialadeülesel ravimeeskonnal võimalik korrigeerida kaasasündinud südamerikkeid juba vastsündinul.

Tallinna Lastehaigla kardioloogiateenistuse juhataja dr Maila Raidmäe sõnul on Põhja-Eesti piirkonnas elavad südameriketega lapsed on jälgimisel Tallinna Lastehaiglas. "Meil on aastatepikkune väga hea koostöö Tartu kolleegidega. Vajalikud operatsioonid tehakse Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiokirurgia osakonnas, enne ja pärast käivad lapsed Tallinna lastekardioloogide juures. Nõu ja abi saame ka  Soome kolleegidelt Helsinkis, kus just praegu  on  lastekardioloogia residentuuri raames õppimas noor arst Tallinnast."

Kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuse üks eestvedajatest, Kliinikumi südamekirurg dr Raili Ermel selgitab, et keskmiselt üks sajast sündinud lapsest sünnib kaasasündinud südamerikkega, mis Eestis tähendab keskmiselt 100 last aastas. „Kaasasündinud südamerikkeid on palju erinevaid, varieerudes “väikesest august südames” kuni ühe südamepoole puudumiseni. Suur osa kaasasündinud südamerikkeid on tänapäeval korrigeeritavad, mistõttu on nende ülesleidmine oluline juba raseduse ajal. See on ka põhjus, miks rasedusaegselt tekkinud kahtlusel südamerikkele, viiakse läbi loote südame ultraheliuuring, kus uuritakse süvendatult just südame ehitust ja toimimist. Tartu Ülikooli Kliinikumis osaleb loote südame ultraheliuuringul ka suurte kogemustega lastekardioloog, kes konsulteerib tulevasi lapsevanemaid lähtuvalt diagnoositud rikkest. Teatud südamerikked (nt suurte arterite transpositsioon ja muud kriitilised südamerikked) vajavad kiiret ravi ja sekkumist kohe vahetult pärast sündi,“ kirjeldas diagnoosimise ja raviprotsessi dr Ermel.

Kaasasündinud südamerikke korral ning ka rikke korrigeerimise järgselt, vajab laps lastekardioloogilist jälgimist, täiskasvanuks saades kaasasündinud südameriketele spetsialiseerunud kardioloogi jälgimist eluaegselt. Diagnoosi jälgimise vajalikkust kogu elu jooksul silmas pidades, on südamerikke korral võimalik elada hea elukvaliteediga. Kõige keerulisemad ja harvemad juhud Eesti lastel, arutatakse läbi  Helsingi Uue Lastehaigla kolleegidega ning vajadusel saadetakse lapsed Helsingisse ravile – eesmärgiks pakkuda väikestele patsientidele võimalikku parimat ravikäsitlust.

Rohkem infot kaasasündinud südamerikete kohta leiab kompetentsikeskuse kodulehelt.

Tallinna Lastehaigla toitlustusteenistus avas Kesklinna Lastepolikliinikus kohviku

28.02.2022

1.märtsi keskpäeval avas uksed uus Džunglikohvik Kesklinna Lastepolikliinikus Ravi tn 27.
Kohvik on lastehaigla toitlustusteenistuse filiaal, kus asub tööle vastkomplekteeritud meeskond.

„Päris oma toitlustuskoha järele tundsid pikka aega puudust nii Kesklinna Lastepolikliiniku töötajad kui ka külastajad,“ ütleb Kesklinna Lastepolikliiniku juhataja Esti Põldmaa – „huviga ootame, mida seal meile pakutakse ning oleme rõõmsad lastehaigla kuulsate küpsetiste tellimise võimaluse üle tähtpäevadeks. Loodame väga, et kohvik saab populaarseks. Uksed on avatud ka naabritele, Ida-Tallinna Keskhaigla töötajatele.“

Toitlustusteenistuse juhataja Gert Reisner ütleb, et kohviku kontseptsiooni välja töötades otsustati üheskoos, et interjöör peaks jääma võimalikult nutitelefoni- ja uudistevabaks. Sisekujunduses domineerib naturaalne puit.
Suured ekraanid otsustati siiski hankida, aga näitama hakkavad need looduskanaleid National Geographic ja Animal Planet.
Esialgu on kohvik avatud tööpäevadel kell 8–18. Pakutakse nii hommiku- kui lõunasööki, laste eineid, värsked mahlasid, smuutisid ja mahlakokteile. Tellimuse peale valmimvad leti taga kliendi silme all wokitoidud, pannkoogid, wrapid, tortillad, burgerid ja grillroad. Värsked saiad ja pirukad küpsetatakse kohapeal.

Kohvik asub polikliiniku I korrusel.
 

Lastehaigla elutööpreemia sai Valentin Sander, kolleegipreemia Kristjan Kongi

23.02.2022


Valentin Sander, Kristjan Kongi

Traditsioonilisel Tallinna Lastehaigla Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel, kuhu oli kutsutud kõnelema Riigikaitse komitee esimees Marko Mihkelson, tehti teatavaks haigla elutööpreemia laureaat, lasteneuroloog Valentin Sander.
Preemia oivalisele kolleegile teisest raviastusest pälvis Regionaalhaigla apteegi juhataja Kristjan Kongi.

Valentin Sanderi kohta käiv iseloomustus kõlas nõnda:

Ta on inimene, kes ei jää kunagi nähtamatuks. Ja seda mitte iseenese esiletõstmise, vaid oma mõtete ja seisukohtade selguse ja nende avaldamise stiili tõttu, pannes iga teema asjakohasesse konteksti ja illustreerides oma seisukohti elust võetud näidetega.
Oma arstiks-saamise tee alguses ei olnud tänane eriala tema selgeks eesmärgiks. Selleni jõudis ta läbi otsingute. Aga tulemus on suurepärane – ta on leidnud enda jaoks parima ja sobivaima eriala, mis on saanud väga tugeva ning pühendunud juhi ja arendaja.

Tänaseni on ta oma valdkonna algataja ja eestvedaja Tallinnas, ideede genereerija ja elluviija. Tõsi, viimasel ajal on Tallinn talle väikseks jäänud ning juba on ta haaranud oma lennukate mõtetega kogu Eesti. Silmapiiril on patsiendid teistestki Balti riikidest ning Soomest.


Tal on suurepärane kogemustepagas nii meditsiinilises kui inimlikus mõttes laiemalt. Tema huvi uue ja uuendusliku järele on imetletav. Tal on kustumatu huvi oma eriala ja selle arengu vastu. Selle kinnituseks on hool ja tegutsemine selle nimel, et noorte kolleegide pealekasv oleks tagatud, sütitades neid oma isikliku personaalia ja sujuva suunamisega.

Samas on tal silme ees hoopis suurem, erialast väljuv nägemus, mida ta talle omasel delikaatsel viisil aeg-ajalt ka väljendab.

Tundes siiski pieteeti suure meditsiini ees, kuulub temale ütlus: „ See, et mina mõnda haigust näinud ei ole, ei tähenda, et seda ei ole olemas“.

Ning oskus suhelda pinget maandaval viisil ka kõige raskemate patsientide ja nende vanematega on omadus, mida võib ainult kadestada.

Ta on positiivne ning hea kolleeg, kes alati toetab nii nõu kui ka jõuga, olgu siis teemaks erialane küsimus või hoopiski isiklikumat laadi teema. Ka siin torkab silma tema oskus olla tasakaalukas ja pinget alandav, jäädes sealjuures oma seisukohtadele kindlaks.

Igal hommikul saabub ta tööle, täis pakatavat energiat ning nakatavat elurõõmu.

Lisaks on ta ka emotsionaalne ja värvikas lugude jutustaja ja suurepärase kirjutamissoonega, mida oleme kogenud/lugenud tema esitatud soovituskirjadest erinevate tunnustuste/auhindade nominantide esiletõstmiseks.

 

Põhja-Eesti Regionaalhaigla apteegi juhatajat Kristjan Kongit iseloomustasid hematoloogia-onkoloogiaosakonna arstid nii:

Meie osakonna tihe koostöö Regionaalhaigla apteegiga tsütostaatikumide lahustamiseks algas 2016. aasta maikuus. Lastehaigla vajaduste hulka kuulus mitmeid uusi raviskeeme, mida SA PERH apteegi andmebaasis veel ei olnud. Protokolle tuli ükshaaval läbi töötada, nüansse täpsustada, tagada kasutusmugavus ja –ohutus. Selle vaevalise protsessi tegi meie jaoks kergemaks Kristjan, kes tõestas end sealjuures asendamatu kolleegina. Hommikused appikarjed seoses raviskeemide kättesaadavusega ei olnud meie poolt sugugi harvadeks juhusteks. Näiteks võis patsient olla juba haiglas, kuid vajalikku raviskeemi süsteemist tellida ei saanud. Kristjan on alati reageerinud kiirelt, võiks lausa öelda, et pea hetkega. Iial ei ole veel tulnud vastust, et Kristjanil poleks aega või meie palve poleks võimalik. Meenub üks nädalavahetus, mil selgus, et etoposiid oli lahuses välja sadenenud ega olnud patsiendile manustamiseks kõlbulik. Just Kristjan oli see, kes meid tollal hädast välja aitas ja apteeki tööajaväliselt välja tuli, valmistades meile kiirelt uue lahuse.

Kristjan suudab leida lahenduse igale probleemile, ükskõik, millise idee või ettepanekuga tema poole ka ei pöörduta. Hiljaaegse näitena võiks tuua ühe suukaudse tsütostaatikumi nimega merkaptopuriin. Nimelt on meil mitmeid aastaid olnud probleemiks selle doseerimine väikelastele. Täpne annustamine on kriitilise tähtsusega, sest indiviiditi tundlikkus varieerub ja peamine oht on sügava neutropeenia teke. Seni oli ravim vaid tabletina kättesaadav, kusjuures poolitamine võimalik ainult neljaks. Lisaks ebatäpsusele on selline purustamine ka ravimit ettevalmistavale inimesele potentsiaalselt tervistkahjustav. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem – tuleb vaid Kristjaniga arutada! Nädal tagasi tõstatasime vastava teema seoses meie 8-kuuse patsiendiga ja tänaseks saab rõõmuga nentida, et meil on käes suspensioon meile väga hästi sobiva doseeringuvõimalusega.

Kristjan on soe, innustav, osavõtlik ja ettevõtlik kolleeg, kes ulatab alati varmalt abikäe ja leiab lahenduse pea igale probleemile. Temaga suhtlus on olnud kerge ja ladus, vastused tulevad kiirelt. Kõik eelnevalt kirjeldatud kogemused – ja paljud muudki! – tekitavad südamesse sooja tänutunde.

Oleme tänulikud Kristjan Kongi kompententsile, abivalmidusele ja toetusele. Ühtlasi soovime tänada tema kaudu ka kõiki teisi kolleege PERH lahustuskeskuses, kellest igaüks on olnud südikas, sõbralik ja alati meie jaoks olemas.

Alanud on 5-11-aastaste vaktsineerimine

13.02.2022

SA Tallinna Lastehaigla vaktsineerib 5-11-aastaseid lapsi alates 21. detsembrist 2021 vaktsiiniga Pfizer järgneva graafiku alusel märtsist juunini (k.a).

Tallinn Ravi 27, Kesklinna Lastepolikliinik kab. 361 

T 10.00 – 16.00; N 8.00 – 14.00

Registreerimine läbi digiregistratuuri