Uudised

Kuldsete laste päev

15.02.2023

15. veebruaril on kuldsete laste päev ehk vähihaigete laste päev.

Rahvusvahelist vähihaigete laste päeva hakati tähistama 2002. aastal ülemaailmse võrgustiku Childhood Cancer International (CCI) poolt, et tõmmata tähelepanu vähihaigete laste ning nende perede olukorrale. 

Vähihaigete laste päeva puhul kantakse kuldset linti pea 100 riigis, et  näidata oma toetust vähihaigetele lastele. Kuldne on värv, mis märgib tugevust, julgust ja vastupidavust.

Sõltuvalt vanusest on kasvajate tüübid erinevad. Nii jagatakse vähipatsiendid kokkuleppeliselt lasteks, kui kasvaja diagnoositakse enne 14. eluaastat, ja noorteks, kui diagnoos saadakse enne 40. eluaastat.
Eestis saab igal aastal vähidiagnoosi umbes 270 alla 39aastast noort ning viimase 50 aasta jooksul on haigestumine sagenenud lastel keskmiselt 0,6% ja noortel 1,4% aastas. Üha enam vähipatsiente jääb ellu, ent siiski lühendab vähidiagnoos jätkuvalt paljude laste ja noorte elusid. Nendest 270st noorest kaotab võitluse vähile umbes 45 ehk iga kuues haigestunud laps või noor.
Aastatel 1970–2019 diagnoosisid arstid Eestis kasvaja 1730 lapsel ja 11 790 noorel. Lastel esines kõige enam leukeemiaid, noortel aga kartsinoome. 
Samal ajal kasvas oluliselt ka viis aastat peale diagnoosi saamist elus olnud laste ja noorte osakaal. Kui 1970. aastatel jäi ellu umbes veerand lastest, siis nüüdseks 80% ehk neli last viiest. Üks märkimisväärne näide on vereloomekoe kasvajad ehk leukeemiad: uuringuperioodi alguses jäi ellu vaid veidi üle 7% neisse haigestunud lastest, nüüd aga juba 90%.
Vähki põhjustavad muutused meie pärilikkusaines ehk DNA-s. Umbes kümnel protsendil juhtudest on tegemist pärilike muutuste ehk meile sündides kaasa antud mutatsioonidega. Suurem osa mutatsioonidest tekib siiski juhuslikult või elustiilist tulenevatest riskitegurite, nagu ülekaalu, suitsetamise, liigse UV-kiirguse jne tõttu. Kuna nende riskitegurite mõju avaldub alles aastate jooksul, ei oma need laste kasvajate tekkes olulist rolli. Seega, erinevalt täiskasvanute kasvajatest pole laste kasvajaid võimalik ennetada.
 
(Andmed pärinevad TAI epidemioloogia ja biostatistika teaduri ja arstiteaduse doktorandi Keiu Paapsi artiklist, mis ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames 27. jaanuaril portaalis novaator.err.ee.)