Suitsiidide ennetamine vajab üleriigilist nullvisiooni ning alustada tuleb lastest ja noorukitest

Täna toimub Tallinna Lastehaigla Vaimse Tervise Keskuse aastakonverents „Teadlikumalt koos ehk kuidas toetada suitsidaalset noort ja tema peret“

Tänavuse aastakonverentsi peateemaks on suitsidaalne noor ja tema pere. Konverentsi ettekanded käsitlevad suitsidaalset noort riikliku, haridussüsteemi, perearsti, pere ja lähedaste ning psühhiaatriakliiniku pilgu läbi, püüdes leida ennetus- ja toetusvõimalusi teravale ning tundlikule probleemile.

Vaata konverentsi ettekande kava

Vaimse Tervise Keskuse aastakonverentsi avavad Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Konstantin Rebrov ja Tallinna Lastehaigla psühhiaatriakliiniku ning Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg.

Tallinna Lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja ja Vaimse Tervise Keskuse juht Anne Kleinberg: „Suitsidaalse nooruki käsitlus on meie aastakonverentside raames plaanis juba teist korda. Haiglaravile jõudnud on jäämäe tipp, sellest olulisem on jõuda laste ja noorukite jaoks turvalise elu- ja koolikeskkonnani, vajadusel pikaajalist abi pakkuvate teraapiakeskusteni ja piisava psühhiaatrilise ambulatoorse abi võimalusteni.“

Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Konstantin Rebrov:

„Tallinna Lastehaigla töötajad on teinud väga head tööd suitsiidikatse sooritanud laste ja noorukite päästmisel ja ravimisel. Eriti tänuväärne on Laste Vaimse Keskuse töötajate professionaalne tegevus, kes aitavad ära hoida uusi juhtumeid. Sarnaselt liiklussurmade vähendamisele tuleks ka suitsiidide vähendamiseks töötada üleriigiliselt välja null-visioon, milleks käesolev konverents loob hea baasi.“

Konverentsi peaettekande teeb Berni ülikooli laste- ja noorukite osakonna juhataja, psühhiaatriaprofessor Michael Kaess, käsitledes suitsidaalset noort riskist ennetuseni.

Konverentsi ettekanded teevad:

• Tallinna Ülikooli doktorant-nooremteadur Käthlin Mikiver
• Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna projektijuht Gerttu Aavik
• lapsevanem Aule Sagen
• Peaasi.ee haridusvaldkonna tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa
• haridusvaldkonna juht Marit Kannelmäe-Geerts
• kogemusekspert ja grupijuht Eva Koženevski
• Laagri perearstikeskuse perearst Triinu-Mari Ots ja vaimse tervise õde Gerli Rand
• Tallinna Lastehaigla Vaimse Tervise Keskuse arstid
• kliinilised psühholoogid Ailen Suurtee ja Triinu-Ojalo ning psühhiaater Ere Vasli

Konverentsi lõpus toimub paneelarutelu esinejatega.

Kontakt konverentsil:
Mireen Ismael 678 7401
sekretär
SA Tallinna Lastehaigla Vaimse Tervise Keskus

Tallinna Lastehaigla Vaimse Tervise Keskuse aastakonverentsi peateemaks on suitsidaalne noor ja tema pere

Tallinna Lastehaigla Vaimse Tervise Keskuse aastakonverents „Teadlikumalt koos ehk kuidas toetada suitsidaalset noort ja tema peret“ toimub reedel, 25. augustil.

Konverentsi ettekanded käsitlevad suitsidaalset noort riikliku, haridussüsteemi, perearsti, pere ja lähedaste ning psühhiaatrikliiniku pilgu läbi, püüdes leida ennetus- ja toetusvõimalusi teravale ning tundlikule probleemile.

Tallinna Lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja ja Vaimse Tervise Keskuse juht Anne Kleinberg: „Suitsidaalse nooruki käsitlus on meie aastakonverentside raames plaanis juba teist korda. See teema vajab käsitlemist seni kuni abistajate keskel kui ka riiklikult on leitud tulemust loovad püsilahendused nende noorte aitamiseks. Teekond, mis viib suitsiidi või laiemalt enese vigastamiseni, on pikk ja kompleksne, kus kõigil noorukit ümbritsevatel inimestel on võimalus seda pidurdada või ära hoida. Haiglaravile jõudnud on jäämäe tipp, sellest olulisem on jõuda laste ja noorukite jaoks turvalise elu- ja koolikeskkonnani, vajadusel pikaajalist abi pakkuvate teraapiakeskusteni ja piisava psühhiaatrilise ambulatoorse abi võimalusteni.

“Vaimse Tervise Keskuse aastakonverentsi avavad Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Konstantin Rebrov ja Tallinna Lastehaigla psühhiaatriakliiniku ning Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg.

Konverentsi peaettekande teeb Berni ülikooli laste- ja noorukite osakonna juhataja, psühhiaatriaprofessor Michael Kaess, käsitledes suitsidaalset noort riskist ennetuseni.

Konverentsi ettekanded teevad Tallinna Ülikooli doktorant-nooremteadur Käthlin Mikiver, Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna projektijuht Gerttu Aavik, lapsevanem Aule Sagen, Peaasi.ee haridusvaldkonna tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa, haridusvaldkonna juht Marit Kannelmäe-Geerts, kogemusekspert ja grupijuht Eva Koženevski, Laagri perearstikeskuse perearst Triinu-Mari Ots ja vaimse tervise õde Gerli Rand, Tallinna Lastehaigla Vaimse Tervise Keskuse arstid, kliinilised psühholoogid Ailen Suurtee ja Triinu-Ojalo ning psühhiaater Ere Vasli.

Konverentsi lõpus toimub paneelarutelu esinejatega. 

Sirje Heinloo - 55 aastat lastehaiglas õena

Meil on põhjust õnnitleda haigla üht pikaajalisemat töötajat. Traumapunkti õde Sirje Heinlool täitus 1. augustil 55 aastat lastehaiglas töötamisest.

Sirje Heinloo alustas lastehaiglas 1. augustil 1968. aastal. Tookord kandis haigla nime Tallinna II Lastehaigla ja asus Ravi tänaval.

„Lastehaigla tugevuseks on meie töötajad. Sirje Heinloo on suurepärane eeskuju pühendumisest ja järjepidevusest laste ravimisel“ ütles lastehaigla juhatuse esimees Konstantin Rebrov. Ta tänas Sirje Heinlood tema panuse eest õena ning kutsus selles ametis jätkama.

Sirje Heinloo räägib, et valis õe kutse tänu vanaemale, kes oli Saksamaal ja hiljem ka Eestis operatsiooniõde. Täna on Sirje Heinloo suurepärases vormis. Ta sõidab rattaga, käib ujumas, kõnnib jala, käib lapselapsel aiatöödel abiks ning õpib saksa keelt. Lastehaigla traumapunkti vastutav õde Ülle Gents ütleb, et Sirjele võib ikka loota: ta tuleb  ̶  kasvõi paariks tunniks või päevaks ja on kiirel ajal alati abiks. 

Lastearst Liis Toome: Ülioluline on toetada enneaegsena sündinud laste rinnapiimaga toitmist

Augusti esimene nädal on Rahvusvaheline rinnaga toitmise nädal, toimudes tänasest 7. augustini. Selle aasta moto on rinnaga toitmise ja töötamise ühildamine: „Let’s make breastfeeding and work, work!“. Rinnaga toitmise nädalat korraldab Maailma Tervishoiuorganisatsioon, kelle andmetel enam kui poolele miljardile sünnitanud naisele ei ole riiklikult tagatud kaitset emaduspuhkuseks.

„Rõõmustav, et rinnapiima saavate laste osakaal haiglast kojuminekul on suurenenud. Aastad ei ole vennad, kuid väga enneaegsena sündinud laste seas on rinnapiimaga toitmise osakaal Tallinna Lastehaiglast kojuminekul ulatunud kuni 85 protsendini ja küpsemate laste seas üle 90 protsendi,“ tunnustab rinnaga toitmise head taset Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonna juhataja Liis Toome.

Euroopa lapsevanemate organisatsiooni (EFCNI; European Foundation for the care of newborn infants) peamiseks murekohaks on tagada parim toitmine ka enneaegsena või haigena sündinud lastele.

Eestis tagab vanemahüvitis kõikidele sünnitanud naistele võimaluse olla pikemalt lapsega kodus ning solidaarne ravikindlustus võimaluse olla enneaegsena või haigena sündinud lapse juures haiglas sõltumata ravi kestusest. Rinnapiimaga toitmine on neile lastele ülioluline, kuna rinnapiim mitte ainult ei taga vastsündinule toitainete vajaduse, vaid soodustab erinevate elundite, eelkõige soolestiku ja aju küpsemist. Väga enneaegsete vastsündinute toitmine rinnapiimaga vähendab laste sünnijärgset haigestumist ning parandab hilisemat kognitiivset arengut.
Väga enneaegsena – enne 32 täisrasedusnädalat – sündinud laste rinnapiimaga toitmise head taset Eestis kajastas rahvusvaheline uuring, mis viidi läbi 19-s Euroopa piirkonnas aastatel 2011–2012. Kui suurim, kuni 80 protsenti, oli rinnapiima saavate laste osakaal haiglast kojuminekul Taanis, Eestis ja Rootsis, siis näiteks Ühendkuningriikides jäi antud näitaja poole väiksemaks (Allikas: Wiley. Maternal and Child Nutrition, 2017).

Tallinna Lastehaigla on läbi aastate teinud statistikat, millisel toitmisel lähevad lapsed haiglast koju. Seda nii enneaegsena kui ka ajalisena sündinud laste osas. „Tallinna Lastehaiglasse koonduvad kõige kõrgema etapi ning kõige pikemat haiglaravi vajavad vastsündinud Põhja- ja Lääne Eestist. Nende laste puhul on emadel rinnapiima säilitamine ja rinnaga toitmise õnnestumine eriti keeruliseks väljakutseks,“ räägib dr Liis Toome.

„Ülioluline on toetada emasid enneaegsete või haigete vastsündinute toitmisel rinnapiimaga,“ rõhutab dr Liis Toome. „Nende lastega on imetamine kunst, mida tuleb õpetada ja õppida. Esimesed keerulised nädalad tagavad reeglina edasise nauditava imetamise nii emale kui ka lapsele. Lapse äärmusliku enneaegsuse või haiguse korral ei pruugi imetamine alati õnnestuda, kuid see ei takista olla hea ema, pakkudes lapsele küllaga armastust ja lähedust. Hoitud peavad olema nii laps kui ka ema“.
Rinnaga toitmise nädalat tähistatakse üle Eesti.