Tallinna Lastehaigla sai tänu Toetusfondi annetajatele uue kõnniroboti

Tallinna Lastehaigla neuroloogia-taastusraviosakonnas ravi vajavad liikumisprobleemidega lapsed saavad nüüdsest kasutada uut kõnnirobotit, mis soetati Tallinna Lastehaigla Toetusfondi annetajate toel. Uue kõnniroboti maksumus on 661 000 eurot ning sellega tehakse aastas ligikaudu 1000 protseduuri.

Kõnniroboti kasutamist demonstreerib 11-aastane Romet.

„Tänu heade inimeste annetustele saime Tallinna Lastehaiglale soetada uue ülimalt vajaliku seadme. Kõnnirobotit vajavad lapsed, kellel on erinevatest haigustest tingitud liikumispuuded,“ lausus Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Inna Kramer. „Esimene kõnnirobot, mille ostsime haiglale 11 aastat tagasi, oli oma aja ära elanud ning uut seadet oli väga tarvis, et laste ravi oleks järjepidev ning jätkuks ilma tõrgeteta. Täname südamest kõiki fondi koostööpartnereid ja toetajaid, kelle annetused teevad võimalikuks lastehaiglale vajalike kaasaegsete seadmete soetamise.“

„Kõnnirobot on tänapäevase füsioteraapia asendamatu osa, mida kasutatakse erinevate liikumispuuete või traumajärgsete seisundite ravis. Oleme väga tänulikud Lastehaigla Toetusfondile ja kõigile annetajatele, kelle abiga sai see aparaat soetatud. Tänu lahketele toetajatele saab sadu lapsi lisavõimaluse treenimiseks ja taastumiseks,“ sõnas Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Konstantin Rebrov.

Kõnnirobot Lokomat Pro Combi on kõrgtehnoloogiline seade, mida saab kasutada erinevatest haigustest tingitud liikumispuuete raviks. Lapsed, kes kõnniroboti abil kõndimist õpivad, on peamiselt sünnikahjustusega või saanud ajukahjustuse traumade tagajärjel. Ajukahjustusega lastel aitab kõnnirobot säilitada kõnnifunktsiooni. Samuti vajavad kõnnirobotit lapsed, kellel on liikumispuue teiste neuroloogiliste haiguste tõttu ning kes vajavad kõndimise õppimiseks või kõnnimustri taastamiseks toetamist.

Tallinna Lastehaigla neuroloogia-taastusraviosakonna vastutava  füsioterapeudi Cristina Lõokese sõnul annab kõnnirobot võimaluse treenida efektiivselt just korduvliigutusi, et tekiks automaatne liikumine kõndimise näol. „Kõnnirobot on disainitud nii, et see kaasab patsienti läbi mängude, mis annavad ekraanilt visuaalset tagasisidet, motiveerides patsienti pingutama ja kaasa töötama. Ühe liigutuse õppimiseks tuleb seda sooritada tuhandeid kordi. Kõnnirobot teeb selle lapsele mänguliseks ja lõbusaks, aidates kaasa kõndimise õppimisele, mis on ülioluline oskus,“ lausus Lõokene.

Kõnniroboti töö on programmeeritav iga patsiendi individuaalsete vajaduste järgi, seda saavad kasutada erinevas vanuses ja pikkuses lapsed kuni 18-aastaseks saamiseni. Ühe lapse jaoks kestab kõnniroboti sessioon 20-45 minutit, ravikuuri kestus on keskmiselt 4 kuni 12 nädalat ning ravil käib laps tavaliselt 2-5 korda nädalas. Kõnniroboti teenuse kasutamine on lisatud haigekassa nimekirja, seega patsient ei pea teenuse eest ise tasuma.

Tallinna Lastehaigla Toetusfond (www.toetusfond.ee) on heategevusfond, mille eesmärgiks on parima võimaliku meditsiinilise abi toomine Tallinna Lastehaiglasse. Soovime kaasa aidata, et Eesti suurim lastehaigla oleks igati lapsesõbralik. Fond on asutatud 20. jaanuaril 1993. 2023. aastal täitus fondil 30. tegevusaasta. 2022. aastal kogus fond 1,55 miljonit eurot annetusi.

SA Tallinna Lastehaigla (www.lastehaigla.ee) on ainus piirkondlik, kõrgeima etapi lastehaigla Eestis, kes pakub lastele ravi 28 erialal. Aastas saab lastehaiglast statsionaarset ja ambulatoorset abi kuni 150 000 alla 18-aastast last ja noort inimest. Tallinna Lastehaigla on tööandja üle 800 töötajale.

Tallinna Lastehaigla kirurgid opereerisid taas edukalt imiku kolju väärarendit

Tallinna Lastehaigla kirurgiameeskond eesotsas näo-lõualuukirurg Heleia Nestal Ziboga viis läbi järjekordse õnnestunud kolju korrektsiooni ehk kraniosünostoosi operatsiooni kuuekuusele patsiendile. Patsient tunneb end hästi ja lubati äsja kodusele ravile.

Kraniosünostoos on ühe või mitme koljuõmbluse enneaegsest luustumisest põhjustatud väärarend, mille tõttu pea kuju on muutunud. Vähem teatakse, et seda on võimalik operatsiooniga ravida ja muuta.

„Tunnen rõõmu meie haigla kraniosünostooside meeskonna pädevuse üle, mis võimaldab heade tulemustega ja ohutult sellist rasket haigust ravida,“ tõdes Tallinna Lastehaigla kirurgiakliiniku juhataja Matis Märtson. Ta lisas, et viimastel aastakümnetel on kogunenud arusaamad haiguse patogeneetilistest mehhanismidest ja ka kirurgilise tehnika ning anestesioloogia areng on lubanud sellise haigusega patsiente paremini ja õigeaegsemalt ravida.  Seoses sellega on võimalik saavutada ka paremaid tulemusi. Dr Nestal-Zibo avaldas koos kaasautoritega ajakirjas Eesti Arst 2011. aastal ülevaateartikli, milles tutvustas kaasaegseid kraniosünostoosi ravivõimalusi ja meetodeid. Aasta hiljem alustati koostöös Oulu Ülikooli lastekirurgia proffesori Willy Serloga kraniosünostoosidega laste kirurgilise ravimisega ka Eestis.

Näo-lõualuukirurg Heleia Nestal Zibo on kraniosünostoosi ehk ühe või mitme koljuõmbluse enneaegse luustumise operatsioone teinud Tallinna Lastehaiglas 2013. aastast.

Sel korral kuulusid operatsioonimeeskonda lastehaigla neurokirurg Tarmo Areda, näo- ja lõualuukirurgia resident Olar Tammik ja näo-lõualuu kirurg Heleia Nestal Zibo.

„Paljud vanemad ja laiem avalikkus ei tea, et Tallinna Lastehaiglas on võimalus kolju väärarendit opereerida ja ravida. Liigub ka eksitavat infot: lohutatakse, et juuksed kasvavad peale ja muutunud peakuju ei paista välja. Vähem teatakse, et tegemist on haigusega. Sageli kaotavad vanemad ja patsient õige info saamisel mitu kuud, kuigi kõige parem iga sellisteks operatsioonideks patsiendile on kuus kuud,“ selgitas näo-lõualuu kirurg Heleia Nestal Zibo, kes on opereerinud erinevas vanuses lapsi.

Dr Heleia Nestal Zibo on aastatel 2009 ̶ 2022 diagnoosinud 155 kolju kasvuprobleemiga patsienti. „Algul ei olnud ravivõimalusi, ei osatud diagnoosida, miks on lapse pea imeliku kujuga, liiga pikk või liiga lühikene. Kõige levinum kraniosünostoos on liiga pikk pea, kus kukal on võlvunud tahapoole. Selle on põhjustanud nn noolõmblus pealael, kus normaalne kolju on kasvanud kompensatoorselt ette- ja tahapoole ning pea kuju muutunud.“

Dr Zibo sõnul jõuavad ravi vajavad lapsed näo-lõualuukirurgini läbi perearsti, neonatoloogi või neuroloogi kaudu. Paljud vanemad on kirurgi ise üles otsinud.

Brasiillannast kirurg Heleia Nestal Zibo on Eestis töötanud ja elanud 17 aastat. Ta on lõpetanud 2000. aastal São Paulo osariigi UNESPi ülikooli arstiteaduskonna hambaarstina, läbinud 2002. aastal Santa Casa de Misericórdia haigla näo- ja lõualuu kirurgia kursuse, asudes seejärel, 2004. aastal Sao Paulo linna Santa Casa de Misericórdia arstiteaduskonna arstiõppesse ning lõpetanud 2011. aastal Tartu ülikooli näo- ja lõualuu kirurgina.

Dr Zibo on täiendanud end kraniofatsiaalses kirurgias Helsingi ja Oulu ülikooli haiglates ning on praegu Tartu ülikooli näo- ja lõualuu kirurgia eriala doktorant.

Olles Eestis kraniofatsiaalkirurgia eriala arendaja, leiab dr Zibo, et seni on haigus aladiagnoositud ja praeguste võimaluste juures saaks ravida palju enam lapsi. 

Fotol: Kraniosünostoosi kirurgiameeskond opereerimas kuuekuist patsienti Tallinna Lastehaiglas: neurokirurg Tarmo Areda, näo- ja lõualuukirurgia resident Olar Tammik, näo-lõualuu kirurg Heleia Nestal Zibo ja operatsiooniploki õde Aili Lääs. 

Kuidas läheb meie nelikutel?

 1. septembril said kolmekuuseks lastekaitsepäeval sündinud nelikud. Palju õnne väikestele ja perele!

Kui nelikud vanematega lastehaiglasse saabuvad, tuleb neile uksi päris pikalt lahti hoida ̶ kumbki vanem toimetab haiglauksest sisse kaks, ja kokku neli turvatooli, igaühes neist väike inimene.

Kuidas nelikute nimed on?

Mark, Mira-Maria, Marius, Matias, tutvustab ema Irina. Meil on kolm poega ja üks tütar, lisab isa Grigori. 1. juunil sündinud nelikutega kokku on peres kuus last ja pere ise kaheksaliikmeline.

Kuidas teil läheb?

„Normaalselt.“ Mõlemad vanemad naeravad. „Käime jalutamas, sõitsime isegi bussis nendega,“ räägib ema Irina.

„Meil ei ole praegu suurt autot. Arsti juurde tuleme taksoga, mujale, kesklinna, jalgsi ja ühistranspordiga. Tänu sellele oleme palju tähelepanu saanud. Inimesed vaatavad, küsivad – kas teil on kahed kaksikud? Meil on nelikud!“

Kui nad sündisid, siis natukese aja pärast jõudsite Tallinna Lastehaiglasse?

„Tüdruk oli meil nädalane kui tuli lastehaiglasse haiguse kahtlusega, õnneks operatsiooni ei läinud vaja. Mina olin poistega sünnitushaiglas. Kui tütrel oli juba parem, toodi meid kõiki siia lastehaiglasse kokku. Meil on siin täiesti oma personal,“ tunnistab ema Irina, „oleme nii lähedaseks saanud nagu üks suur pere. Siin kõik teavad meid.“  

Nüüd käib nelikute pere beebidega Tallinna Lastehaiglas korrapärastel läbivaatustel ja füsioteraapias.

Ema Irina: „Kõik on kontrolli all.“

Kuidas nelikud söövad ja magavad?

„Huh… natuke magavad, natuke söövad, öösiti on see muidugi kuidas kunagi. Kui päev oli emotsionaalsem, elavad nad öösel seda läbi. Käisime näiteks loomaaias, bussiga, seal oli mitmikute kokkutulek.“

Kes teid kodus abistab?

Praegu meil on minu õde külas, meil on lapsehoidja ka linna poolt ja isa on veel puhkusel.

Olete Tallinna Lastehaiglas jälgimisel järgnevad kaks aastat? Kas see on emale-isale kergem?

Ma arvan küll, me teame siinseid spetsialiste, tunneme personali, lapsed kasvavad samuti nii, et tulevad heameelega oma arsti juurde, ei tunne võõrastust.

Marius on neist kõige rahulikum. Mira-Maria on aga kõige algataja, kui tema nutuga alustab, siis on poisid kohe järel. Nad on nüüd kolmekuused. Räägitakse, et mitmikute areng on kaks kuud tagapool, aga mina nii ei ütleks. Nad on tublid.

Neljast turvatoolis kostab käginat. Poisid imevad lutti, Mira-Maria teeb häält ja saab kohe ema sülle. Isa haarab sülle ühe poistest ja õendusjuht Vera veel ühe. Üks väikestest, Marius, jääb rahulikult turvatooli.

Kuidas te lastehaiglasse saate?

Kui suur takso tellida, on ühe suuna sõit on 40 eurot, kaks suunda 80. Täna tellisime kaks tavalist taksot, sest suuri autosid polnud. See ongi põhiline probleem, linnas liikumine. Neli käru kokku liinibussis ja kui on lühike buss, siis on kogu ruum täidetud. Põhiline mure ongi see, et magada ei saa ja teiseks, liikumine, sest suurt autot pole. Liikuda on nendega hästi keeruline. Oma väikest bussi oleks vaja.

Nad on iseloomuga, kinnitab lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonna õendusjuht Vera Nikolajeva, kes on nelikutele suureks toeks.

Foto: Regina Lepmets

ARSTI KOMMENTAAR

Liis Toome, Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonna juhataja

Lapsed kasvavad ja arenevad ilusti. Üks lastest jõudis meie haiglasse suhteliselt vara, Mira-Marial oli kahtlus enneaegsete soolehaigusele, aga tüdrukul läks hästi ja soole operatsiooni ta ei vajanud. Peagi tulid ka vennad õele lastehaiglasse järele ja kogu pere oli jälle koos. Esmase haiglaravi järgselt haiglaukse sulgemisega aga ei lõpe kõik mured. Lapsed ja pere vajavad erinevat abi kauem.

Laste jälgimine toimub nüüd Riskivastsündinute keskuses. Sama meeskond, kelle hoole all nelikud ja ema olid lastehaiglas, jätkab koos laste ja perega vähemalt paar järgmist aastat. Lastel on siiski omad spetsiifilised enneaegsuse probleemid ja risk võimalikele kõrvalekalletele tervises ja arengus.

Riskivastsündinute keskuse meeskond alustab laste raviga juba sünnijärgselt. Põhimõte on, et üks ja seesama lastearst ning füsioterapeut jätkavad nendega kogu järgneva aja – esmasest haiglaravist väikelapseeani. Otseses meeskonnas on lastearst, lasteõde, füsioterapeut, neuroloog, logopeed, imetamisnõustaja, psühholoog ja kliiniline toitumisterapeut. Logopeed tegeleb esimesel eluaastal peamiselt söömis- ja neelamishäiretega, kliiniline toitumisnõustaja jälgib laste kaalu ja energiatiheda ning vajaliku toidumenüü koostamist. Psühholoog ja hingehoidjad pakuvad tuge vanematele.

Riskivastsündinute keskusel on koostöö lastehaigla kõigi eriarstidega. Samuti on meil tagatud kõik kõrgema etapi uuringud ja erialaspetsialistide pädevus.

Nagu nelikute ema toredasti ütleski – siin on kõik tuttavad ja siia on kodune tulla.

Kes on riskivastsündinu?

See on vastsündinu, kellel on sündides teatud risk oma edasisele tervisele ja arengule. Näiteks kui laps on sündinud väga enneaegsena enne 32 täisrasedusnädalat, kuid ka küpsemad enneaegsena sündinud lapsed, kellel on kaasuv tõsine probleem. Ka ajalised vastsündinud, kes on sündinud näiteks asfüksias (verevoolu või gaasivahetuse häire), tõsise infektsiooni või väärarendiga. Risk võib olla seotud ka läbitehtud pika intensiivraviga ja teatud toimingutega või hoopis sotsiaalne (näiteks ema alkoholi- või narkosõltuvus). Kõik need väga erinevate riskidega lapsed kuuluvad meie riskivastsündinute keskuses jälgimisele ja ravile ning neid jälgitakse vähemalt väikelapseeani. Läbiviidud uuringud on näidanud rõõmustavaid tulemusi – aastatega on laste tervise- ja arenguprobleeme jäänud tunduvalt vähemaks ning paranenud on laste elukvaliteet.

Allikas: Liis Toome, Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonna juhataja