Lastehaigla on suurendanud lastekirurgia residentide vastuvõttu ja nooremad kolleegid on lastehaiglasse oodatud.
Kirurgiakliinik teeb tihedat koostööd välisriikidega: Berliini Charité Kliinikuga ja Bonni Ülikooli Kliinikuga, Helsingi Ülikooli Kliinikuga ja Tampere Kliinikuga.
Lastehaigla kirurgiakliiniku traumatoloogia ja ortopeedia osakonna töötajad on pälvinud mitmeid preemiaid:
- Dr Jüri Stukolkin – Aasta arst 2009
- Dr Tiit Härma – elutööpreemia skolioosiravi maailmatasemele viimise eest – 2013
- Dr Galina Iljinskaja – Ponseti meetodi esmarakendamise ja juurutamise eest Eestis – 2018
Laste Vaimse Tervise Keskus on residentuuri baas, kus õpivad nii laste- ja noorukitepsühhiaatrid kui psühhiaatrid. Korraga on meie majas 4-5 noort kolleegi.
Lisaks eriarstidele teevad meie juures oma kutseaastat tulevased kliinilised psühholoogid.
TEADUSTÖÖD
Haruldased geneetilised haigused avalduvad sageli juba imikueas spetsiifiliste silmamuutuste kaudu. Kliinilises praktikas on määrava tähtsusega eristada isoleeritud silmapatoloogiaid multisüsteemsetest sündroomidest, mis mõjutavad lapse üldist arengut ja teisi organeid, adekvaatse ravi ja toetavate meetmete õigeaegseks rakendamiseks. Uuringu eesmärk on iseloomustada Eesti lastepopulatsiooni, kellel on diagnoositud haruldane silma arenguanomaalia (nagu maakuli hüpoplaasia, nägemisnärvi hüpoplaasia, kaasasündinud müoopia) esimese kahe eluaasta jooksul (0–2a vanuses).
Uuringu fookuses on selgitada välja nende spetsiifiliste silmahäirete geneetilised põhjused ja seosed süsteemsete harvikhaigustega ja haiguse avaldumise esmased tunnused. Lisaks kliinilisele kirjeldamisele analüüsitakse kaasaegsete diagnostikameetodite efektiivsust, hinnates, mil määral tõstavad andmete bioinformaatiline taasanalüüs ja laiendatud geenitestimine diagnostilist saagist ja avastavad uusi fenotüüp-genotüüp seoseid. Uuring on üleriigiline ning viiakse läbi Tallinna Lastehaiglas, koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi Silmakliiniku ja Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudiga ajavahemikus 2026–2029. Uuring on kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt läbi sektoritevahelise mobiilsuse meetme (SekMo) summas 129 433,50 eurot.
Ühisalgatus „Hope4Kids – terviklik onkoloogiline palliatiivravi Euroopa lastele“ on suunatud laste palliatiivravi tugevdamisele ja ühtlustamisele kõikide eluohtlike või eluiga lühendavate haigustega laste jaoks Euroopas.
Euroopas elab palju lapsi, kellel on rasked, keerulised või haruldased kroonilised haigused, mis mõjutavad oluliselt nende elukvaliteeti ja võivad paljudel juhtudel lühendada eluiga. Laste palliatiivravi ei piirdu ainult elu lõpu raviga – see on aktiivne ja terviklik lähenemisviis, mida saab pakkuda alates diagnoosimise hetkest, sõltumata haiguse tüübist või staadiumist, ning koos haiguspõhiste või elu pikendavate ravidega.
Laste palliatiivravi eesmärk on ennetada ja leevendada kannatusi tõhusa valu ja muude vaevavate sümptomite ravimise kaudu, samuti pakkuda psühholoogilist, sotsiaalset ja vaimset tuge lastele ja nende peredele.
Juurdepääs spetsialiseeritud laste palliatiivravile on Euroopas endiselt ebaühtlane ning hooldus integreeritakse tavapärasesse lastearstiabi teenuste pakkumisse sageli liiga hilja või ebapiisavalt . Selle tulemusena võivad lapsed, nende pered ja lastega tegelevad spetsialistid kogeda sageli katkendlikku hooldust. Hope4Kids tegeleb nende väljakutsetega tervikliku ja koordineeritud lähenemise abil. Projekti peamised väljundid hõlmavad laste palliatiivravi kaardistamist Euroopas; ühtlustatud, tõenduspõhiste suuniste väljatöötamist; nelja pilootprojekti rakendamist ja hindamist enam kui 17. uuringukeskuses; ning haridus- ja koolitusprogrammide väljatöötamist tervishoiutöötajatele, vanematele ja teistele toetavatele täiskasvanutele, näiteks õpetajatele. Hope4Kids loob ka Euroopa laste palliatiivravi spetsialistide võrgustiku ja teeb koostööd teiste Euroopa projektidega.
Hope4Kids projekt kestab 4 aastat ja seda koordineerib Hollandi Princes Máxima laste onkoloogiakeskus. Algatus põhineb enam kui 50 partneri ja üle 70 organisatsiooni koostööl 23 Euroopa riigist. Selle koostöö kaudu tegeleb Hope4Kids ebavõrdsusega laste palliatiivravi kättesaadavuses, hoolduse kvaliteedis ja tervishoiusüsteemidesse integreerimisel. Lõppkokkuvõttes tagab projekt, et igal lapsel ja perel oleks õigeaegne juurdepääs kvaliteetsele palliatiivravile sõltumata elukohast.
Projekti kestus: 10.2025-10.2029
Partnerid Eestis: Tartu Ülikooli Kliinikum, Tallinna Lastehaigla, Eesti vähitõrje võrgustik (Tartu Ülikool)
Tallinna Lastehaigla kontaktisik: Maarja Karu, [email protected]
Projekti nr 101079988
Programm: EU4Health Programme (EU4H)
CHIP-AML 22 – „Paranenud diagnostika ja elulemus kõigil ägeda müeloidse leukeemiaga lastel, keda raviti NOPHO-DB-SHIP konsortsiumi raames; üleeuroopaline koostööprojekt.” (Improved diagnostics and survival for all children with Acute Myeloid Leukemia treated within the NOPHO-DB-SHIP consortium; a cross-European collaboration) CHIP-AML22 on Euroopa ülene koostööalgatus, mille eesmärk on parandada laste ägeda müeloidse leukeemia (AML) – harva esineva, kuid agressiivse vereloomevähi – diagnostikat ja ravi. CHIP-AML22 on ühtlasi ka uue raviprotokolli nimetus, mille on käivitanud NOPHO-DB-CHIP konsortsium. Projekt tugineb varasema raviprotokolli (NOPHO DBH AML2012) edule, mis parandas oluliselt patsientide elulemust. CHIP-AML22 eesmärk on nüüd laiendada juurdepääsu tipptasemel diagnostikale ja sihitud ravimeetoditele kõigis osalevates riikides.
Praegu ei ole kõigil Euroopa lastel võrdne ligipääs täpsele diagnostikale ega kaasaegsetele ravimeetoditele. CHIP-AML22 püüab seda ebavõrdsust vähendada, tagades, et iga laps – sõltumata riigist või haiglast – saaks kasu kõige uuematest ravivõimalustest.
Projekt toetab järgmise põlvkonna sekveneerimise (NGS), MRD (minimaalse jääkhaiguse) monitooringu arendamist ning sihitud ravimeetodite kliinilist rakendamist. Need vahendid on personaalse meditsiini seisukohalt olulised ning kooskõlas Euroopa Liidu tervishoiuprioriteetidega.
CHIP-AML22 raames loodud infrastruktuur ja protokollid võivad olla eeskujuks ka teiste harva esinevate haiguste ja vähivormide käsitlemisel. Projekt on kavandatud jätkusuutlikuna ka pärast esialgse rahastuse lõppu, eesmärgiga integreerida edukad praktikad riiklikesse tervishoiusüsteemidesse.
________________________________________
Osalevad riigid
CHIP-AML22 raviprotokolli rakendatakse praegu järgmises 12 Euroopa riigis:
- Rootsi
- Taani
- Soome
- Norra
- Island
- Eesti
- Läti
- Leedu
- Madalmaad
- Belgia
- Hispaania
- Portugal
________________________________________
Tulevane laienemine
Konsortsium on avatud uute Euroopa riikide või piirkondade liitumisele tulevikus. See võimaldab laiendada CHIP-AML22 kasu veelgi suuremale hulgale lastele üle Euroopa ning edendab tervislikku võrdsust ja koostööd.
________________________________________
Peamised eesmärgid
Rakendada ühtlane geneetiline diagnostika (WGS/RNA-sekveneerimine) kõigis osalevates riikides.
Tagada võrdne juurdepääs sihitud ravimitele, nagu gemtuzumabosogamitsiin ja venetoklaks.
Standardiseerida ja laiendada MRD monitooringut raviotsuste toetamiseks.
Luua tugev üle-Euroopaline andmeregister ravitulemuste jälgimiseks ja tulevaste tervishoiupoliitikate kujundamiseks.
________________________________________
Oodatav mõju
- Paranenud elulemus ja elukvaliteet AML-iga lastel.
- Vähenenud ebavõrdsus vähiravis Euroopas ja kogu maailmas.
- Tugevnenud piiriülene koostöö ja teadmiste jagamine.
- Tõenduspõhine tugi kaasaegsete diagnostika- ja ravimeetodite juurutamiseks igapäevases kliinilises praktikas.
Projekti kestus: 01.11.2022–31.10.2029
