„Mäng on väikese inimese töö.“
Fred Rogers
Meie poole pöördumine
- Kõnearengu mahajäämus, näiteks laps ei räägi eakohasel tasemel või on raskusi kõnest arusaamisel.
- Arengus on kõrvalekaldeid, näiteks: laps ei tule lasteaias või koolis eakohasel viisil toime.
- Emotsionaalsed probleemid, näiteks laps on kurvameelne, kergesti ärrituv, ärev, ülitundlik ja tal esineb olulisi raskusi kollektiivis kohanemisel.
- Suhtlemise- ja/või kontakti eripära, näiteks laps ei vaata otsa; on suhtlemises valiv.
- Käitumises avalduvad raskused, näiteks laps on hüperaktiivne, impulsiivne, vähese keskendumisega; ei suuda osa võtta eakohastest tegevustest; on agressiivne või autoagressiivne.
- Tõsised uneprobleemid, näiteks lapsel on suured uinumisraskused ja/või rahutu uni.
- Valikuline söömine, näiteks laps sööb piiratud hulgal toite või ei söö teatud tekstuuriga toite.
Arenguprobleemide korral on vajalik eelnevalt:
- perearsti vastuvõtt lapse üldise kehalise seisundi hindamiseks sh välistada kuulmis- ja nägemislangus, vitamiinide defitsiit
- neuroloogi ja geneetiku konsultatsioon orgaanilise patoloogia välistamiseks
Enne meie poole pöördumist võta lasteaia- ja kooliprobleemidega lapse seisundi hindamiseks esmalt ühendust Rajaleidja keskusega.
Väikese lapse arengu hindamine on ajamahukas ning vajab lapsele sobivat keskkonda.
Meil on hubased, lapsesõbralikud ruumid, mängutoad, palatid, spordisaal, mänguväljak ja tunnetustuba, et laps kohaneks meie osakonnas kiiresti ja tunneks end meie juures hästi.
Osakonda tulles saadakse kõigepealt omavahel tuttavaks. Seejärel vestleb lapsevanem arsti, psühholoogi või õega põhjalikult lapse senisest kasvamisest. Selle põhjal koostame anamneesi ja kaardistame lapse tugivõrgustiku.
Kasutame lapse hindamisel erinevaid küsimustikke ning teste, jälgime lapse käitumist ja mängu erinevates olukordades ja vestleme lapsevanemaga.
Meie osakonnas töötavad lastepsühhiaatrid, arst-residendid, kliinilised psühholoogid, logopeedid, eripedagoog, tegevusterapeut, õed ja noorsootöötajad.
Haigla päev on lapsele kindla päevakavaga, kuid ta teeb kõiki eakohaseid ja igapäevaseid asju – mängib, sööb puhkab, käib õues, teeb sporti, vaatab multifilme jms. Laps saab mängida koos teiste lastega, lapsevanem suhelda teiste emade ja isadega.
Osakonna ühiseks koosolemise ruumiks on mängutuba ja söögiruum, kuid igal lapsel ja vanemal on omaette palat, kus nad saavad olla vaid kahekesi koos. Vajalikud uuringud viiakse läbi eraldi kabinetis või osakonna ruumides.
Uuringuvälisel ajal viibivad pered ühistes mänguruumides koos meie osakonna töötajatega, kes suunavad ja toetavad laste mängu ning lapse ja vanema koostegevusi.
Koostöö. Meie osakonnas on ühiselt kokkulepitud reeglid, mille eesmärgiks on sujuv igapäevane korraldus, meie kõigi heaolu ja turvalisus. Neid reegleid tutvustab teiega ühendust võtnud töötaja ja meie osakonna valvepersonal. Reeglid hõlmavad muu hulgas kokkulepitud aegadest kinni pidamist, päevakavast juhindumist, ekraaniaega jms.
Peale haiglaravi jätkub ravi kodus. Anname kaasa ravi- ja kriisiplaanid.
Edasised ravialased kohtumised jätkuvad mõnel juhul Laste Vaimse Tervise Keskuses, mõnel juhul anname soovitused vaimse tervise spetsialistidega kohtumiseks väljaspool siinset keskust.
Sageli pakume võimalust jätkata Laste Vaimse Tervise Keskuse pereteraapias.
Hariduslik erivajadus nii lasteaias kui koolis
Rehabilitatsioon ja puue
Autism
Aktiivsus ja tähelepanuhäire
Infomaterjale
- Tervise Arengu Instituut
- SA Tallinna Lastehaigla täiendav info lapsevanematele
Koostöö ja uuringud
Kliinilise intervjuu käigus vanemate või hooldajaga keskendume lapse varase arengu üksikasjadele. Räägime sündmustest pere ja lapse elus, mis on võinud lapse kasvamist mõjutada. Intervjuu lõppedes otsustab lapsega tegelev meeskond, milliste uuringute tegemine on lapse muresid arvestades vajalik.
Psühholoogi uuringul kasutame standardiseeritud testmaterjale lapse arengutaseme mitmekülgseks ja põhjalikuks hindamiseks. Kasutatavate hindamisvahendite valik sõltub lapse vanusest ning uuritavast arenguvaldkonnast.
Kasutame standardiseeritud meetodeid lapse sotsiaalse suhtluse ja kiindumussuhte hindamiseks, küsimustikke spetsiifiliste arenguga seotud murede ning emotsionaalse seisundi kaardistamiseks.
Uuringu käigus hindame ka lapse tähelepanu, püsivust, koostöövalmidust, kohanemist, suunatavust jms.
Psühholoog viib uuringud läbi lapsesõbralikus keskkonnas, olles eelnevalt lapsega tutvunud ja mängulises tegevuses kontakti loonud.
Uuringul on suurem laps tavaliselt koos psühholoogiga kahekesi, väiksemate laste puhul võib olla vajalik ka lapsevanema juuresolek, et suurendada lapse turvatunnet uues keskkonnas ja uue inimesega.
Küsimustik aitab meil lapse probleemidesse paremini süveneda ja neid hinnata.
Palume küsimustikke täita lapsevanemal ning vanema nõusolekul ka lapse kooli või lasteaia personalil.
Logopeed hindab lapse eneseväljendus- ja kõne mõistmise oskusi ning oraalmotoorikat. Suuremate laste uuringul hindame ka lugemise ja kirjutamise oskusi.
Uuring põhineb lapse mängu jälgimisel, vestlusel lapsevanemaga, samuti kasutame erinevaid kõne- ja keelearengu hindamise teste.
Eripedagoog hindab lapse õpitud oskuste ja teadmiste taset. Uuringu käigus jälgib eripedagoog, kuidas laps erinevat infot vastu võtab ja seoseid loob ehk kuidas ta õpib.
Tegevusterapeut hindab ja kaardistab lapse raskusi igapäevategevuste sooritamisel. Tegevusterapeut kasutab hindamiseks vaatlust, intervjuusid ja erinevaid teste. Tulenevalt lapse raskustest annab tegevusterapeut lapsevanematele nõuandeid, kuidas erinevates keskkondades toetada ja suurendada lapse iseseisvust ja tegevustes osalemist.
Meie osakonnas on kasutusel erinevad teraapiad või teraapia elemendid:
- laste ja noorte psühhoanalüütiline teraapia
- pereteraapia
- käitumuslik teraapia
- mänguteraapia
- söömisteraapia
- muusikateraapia
Pikemaajalise teraapiavajaduse ja -võimaluse lepime kokku vanematega pärast uuringuid.
Lapse seisundi igakülgseks hindamiseks kaasame sageli ka teisi spetsialiste, sh:
- toitumisterapeut
- neuroloog
- silmaarst
- gastroenteroloog
- pediaater
Vajadusel teeme erinevaid analüüse.
Uuringute tulemusi arutame alati koos vanematega. Selgitame diagnoose, vajadusel alustame ravimravi. Lapse raskustest lähtuvalt nõustame vanemaid ning anname neile tuginedes kojuminekuks kaasa oma soovitused ehk raviplaani.
Raviplaan on abiks vanematele ja vajadusel ka lasteaia ning kooli personalile. Raviplaan sisaldab soovitusi, kuidas lapse arengut kõige paremini toetada ning tekkinud probleemidega toime tulla.
