Uuringuaparaatide tohutu areng võimaldab paremini kontrollida uuringparameetreid ning sellest tulenevalt patsiendi kehasse jõudva kiirgushulga suurust. Seetõttu on vähenenud puhtalt röntgenkiirgusest tulenev risk patsiendile. Mitmed Euroopa ja Ameerika radioloogia ning meditsiinifüüsika erialaühendused ei soovita enam röntgenuuringutel patsientidel sugunäärmete, kilpnäärme ja rinnanäärme kontaktkaitsete standardina kasutamist – nii lastel kui täiskasvanutel.
Tõhusamad viisid kiirgushulga vähendamiseks on vastavalt patsiendi vanusele ja suurusele valitud uuringukava, hoolikalt piiratud uuringuvälja suurus ning patsiendi korrektne positsioneerimine koos kaasaegse masinapargi ning uuringut teostava personali väljaõppega. Kontaktkaitsete mittekasutamine ei tähenda patsiendi ohustamist.
“Uue teadmise valguses nõuab varasema praktika muutumine kohanemist nii lapsevanematel kui ka ühiskonnal laiemalt. See tähendab, et näiteks röntgenuuringul vaagnapiirkonnast ei asetata enam sugunäärmetele kontaktkaitset või kopsude röntgenuuringul ei ole vajalik alakeha varjestada põllega.
Lisaks peab teaduspõhistele soovitustele järgi jõudma ka seadusandlus.
Meditsiinitöötajad saavad panustada dialoogipartnerina selgituste jagamisel, olles avatud tekkivateks küsimusteks seoses kontaktkaitse mittekasutamisega, mõistes lapsevanema mure ja kartust,” lisab Ilves.
MAAILMA PATSIENDIOHUTUSE PÄEV 17. SEPTEMBRIL
Maailma Tervishoiuassamblee võttis 25. mail 2019 vastu resolutsiooni „Ülemaailmne tegevus patsiendiohutuse valdkonnas“ ning otsustas, et patsiendiohutuse päeva hakatakse tähistama igal aastal 17. septembril.
