Kuidas hoolitseda lapse naha eest

Nahk on otseses kokkupuutes väliskeskkonnaga ning kõik ebasoodsad välismõjud võivad seda kahjustada. Külm ilm, miinuskraadid, tugev pakane ja tuul, alajahtumine, lumi, jää – kõik võivad liiga pika või intensiivse mõju korral nahka vigastada, pärssida verevarustust naha toimimist, rikkuda niiskustasakaalu, esile kutsuda põletikku. Külmumist tuleb ette ekstreemsetes oludes ja harva, sümmeetriliselt sõrmedele, kätele, jalgadele tekkivaid  külmamuhkusid ja põskede külmapannikuliiti ei näe samuti just tihti. 

Sageli võib juba alates sügisest näha kuivi ja pragunenud huuli, punaseid ja karedaid põski ja suuümbrust ning käsi – sest külmaga vesi aurustub ning seda ka nahast. Tuulega tuleks põski ja ka labakäte selgmisi pindu kaitsta rasvaste salvidega, parima kaitsega on ilma veesisalduseta salvid. Salvid sobivad ka huultele, suurematel lastel ja täiskasvanuil saab ka huulepalsameid ja hügieenilist huulepulka kasutada.

Soe, kihiline, vabalt istuv riietus, kindad ja jalanõud hoiavad kogu keha soojas ja kaitsevad seeläbi ka külmale avatud nahapiirkondi. Kui põsed ja käed on jaheda tuulega väljas käimisest parkunud, siis lisaks kaitsesalvi kasutamisele enne õueminekut võiks nahka kreemi või salviga pehmendada pärast kätepesu ja enne magamist. Kui lapsel on atoopiline dermatiit või muu krooniline nahahaigus, siis on külmakaitse eriti oluline. 

Väikelapse kehasoojuse kiireks ja mugavaks hindamiseks sobib hästi ninaots – kui see on käeseljaga katsudes soe, siis on ka lapsel soe.